Juhtkiri: Väike rahvas, aga suure tarbimismeelega

Eesti inimesele meeldib kulutada, aga meeldib ka laenu võtta. Inimeste kulutused on Eesti Panga andmetel löömas uusi rekordeid. Ühelt poolt on selle taga tõusnud hinnad, teisalt inimeste tarbimissoovid, justkui tahetaks teha tasa koroonaajal tegemata jäänud ostud.

Seda numbritesse pannes on statistika põhjal teises kvartalis kaupade ja teenuste eest makstud kuus rekordilised 660 miljonit eurot, mis on ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi. Kasvanud ei ole üksnes kaardimaksete summad, vaid välja on hakatud võtma ka rohkem sularaha. Teises kvartalis ulatus see ligi 11,1 miljoni euroni päevas, mis on rahvaarvu vaadates päris korralik summa. Viimase puhul arvatakse, et Ukrainas toimuva tõttu varuvad inimesed endale igaks juhuks ka rohkem sularaha.
Teise asjana selle kõrval jäi silma, et riik tahab eraisikute laenukohustused ühte registrisse koondada. Ühelt poolt arusaadav, teiselt poolt tekitas veidi muret see, et Rahandusministeeriumi plaani järgi võiks krediidiregister Eestis olla üles ehitatud nii, et seda peab erasektor ja sellele annavad andmevahetusplatvormi vahendusel kohustuslikus korras infot kõik pangad ja muud krediidiandjad. Lisaks on Eestis kokku umbes 100 erinevat krediidiandjat, kes väljastavad eraisikutele laene. Seda on minu meelest päris palju ning kui tarbimissoov suur, ongi mitu pangakontot, krediitkaarti ja mitmesugused laenud/liisingud, mida saab kenasti erinevatest asutustest võtta.