KÜSITLUS: Kas oled rahul meie arstiabiga? Diana Klas: keri per**e!

Uurisime eesti avaliku elu tegelastelt, kas nad on rahul meie riigi meditsiinisüsteemiga. Ütleme nii, et teema kedagi külmaks ei jätnud.

Pille Pürg: „Meie meditsiinisüsteemiga ei saa kuidagi rahul olla. Olen tihe meedikute abi ja oskusi vajav inimene. Kahjuks on eriarstini pääsemine väga raske. Jah ,õnneks on häid tuttavaid ja vahel aitab ka erameditsiin. Paljudele on see aga väga kallis. Kuidagi on tunne, et oled ülearune ja tahetakse sinust pigem lahti saada. Samas on sattunud mu teele väga suure südamega ja proffesionaalseid arste. Parandamist vajab arstile pääsemine ,suhtumise muutus ja liiga pikad ja kunstlikult tekitatud järjekorrad. Ütleme kokkuvõtteks ,et alustame Karmen Jollerist,sest inimene ei oma ei empaatiat ega juhtimisvõimekust. Ja sealt edasi kogu tervishoiusüsteemi muutmist. Ja seda väga kiiresti.”

Riho Rõõmus: „Riigi meditsiinisüsteem vajab totaalset ümberkorraldamist. Siin ei piisa üksikute lülide näilisest korrastamisest. Süsteem on ajale jalgu jäänud, ebaefektiivne, korporatiivne jne jms. See nõuab nii suuri jõupingutusi, et keegi ei julge/taha seda ette võtta. Pealegi, praegune olukord sobib kahjuks nii mitmetele institutsioonidele kui isikutele. Süsteemis liiguvad väga suured rahad ja selles segaduses, kus keegi justkui ei vastuta, on "kellelgi mugav raha teenida". Oh see on nii pikk ja keeruline ja lõputu teema, mida on vist räägitud juba vähemalt 20-25 aastat. Uue EV sünniga olid inimesed pikka aega leplikud, mõeldes ja lootes, et uus vabariik, uued süsteemid ... no küll loksub kõik ajaga paika. Ja paraku väga paljud asjad ei loksunud ise paika. Kui EV alguses oldi valmis veel põhjalikke reforme tegema erinevates valdkondades, siis aja möödudes see poliitiline julgus kadus. Lisaks tekkisid huvirühmad, poliitilised teravad vastandumised, mis takistasid asju käima lükata või siis vigu parandada või põhjalikult reformida. Ja nii see vanker meil logisedes omasoodu veereb.”

Imre Kaas: „Patsiendi jaoks on oluline, et ta saaks oma murele lahenduse. Seega peab see süsteem olema patsiendikeskne ning suunatud sellele, et ta saab vajalikku abi. Kindlasti on mure suur perearstisüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Pole vahet, kus inimene elab, ta leab saama kvaliteetset arstiabi. Kui aga perearsti pole kodu lähedalt võtta, võib arstiabi kättesaadavus olla kehvapoolne ja abi jääb õigel ajal saamata.”

 Harly Kirspuu: „Ma ei tea kedagi, kes oma riigi meditsiinisüsteemiga päris rahul oleks, aga eks see ole natuke sääne asi, mis ei saa kunagi valmis. Eesti puhul näen probleemi vohavas umbluus, kus nurka surutud inimesed lähevad igasugu soolapuhujate ja muidu isehakanute jutule, sest päris kraadiga arstidel on ilmatud järjekorrad ja siis hädas inimene läheb mingite nurgataguste terapeutide ja soolapuhujate manu. Seadusalndlust nende takistamiseks pole ja keegi kas ei saa või ei viitsi igasugu uhhuusid keelustada, aga vabariigi kodanikud maksavad oma tervisega.”

Marco Tasane: „Olen kuulnud, et arstide juurde on raske saada — pikad järjekorrad ja väga kulukas. Nõuka ajal sellist asja polnud. Viimati käisin arstil jaanuaris (profülaktika mõttes). Käisin Tallinnas ja Tartus ja kokku läks see 2 visiiti 100 eurot. Mul puudub juba ammu see haigekassa kaart või mis see oligi. Oma perearstiga ma ei saa ka jutule, teda ei huvita miski. Meditsiin lonkab. Sellepärast paljud valivadki meeleheitel inimesed sensitiive, sharlatane, ekstrasensse. Hädas inimene tahab, et keegi teda kuulaks. Asi ei pruugigi nii hull olla.”

Aivar Ruukel: „Ma olen õnneks harva haige olnud. Kui midagi häda, siis olen abi saanud. Järjekorrad, tõsi, on pikad. Seda teiste jutu järgi tean, mitte oma kogemustest. Täna on Eesti meditsiinisüsteem päris hea, arvan. Tean seda võrrelda näiteks Küprosega, kus ühe talvepoolaasta veetsin.”

Margit Peterson: „Ma ei käigi arsti juures sest mul ei ole ravikindlustust ja ise ma ei jaksa neid visiite kinni maksta. Liiga kallis on kõik. Lisaks on eriarstidele järjekorrad üle mõistuse pikad. Kui maksad- saad kiiremini.”

Märt Sults: „Kas selline töötav süsteem on üldse praegu olemas... on olemas tükid, kuid süsteem?”

Heiki Hainsalu: „Kuna arstiabi peaks olema kättesaadav kõigile ja järjekorrad on väga pikad eriarstidele saamisel. Siis just need järjekorrad võiks tulevikus ära kaduda. Õnneks olen mõned korrad seitsme viimase aasta jooksul pidanud arste külastama enda pärast, aga lastega puutun selle olukorraga pidevalt kokku.”

Helle Kullerkupp: „Ei ole üldse rahul: meditsiini rahastamisel peab maksumaksja raha saama ainult avaliku sektori tervishoiu asutused. Kui raha napib, on eraettevõtluse rahastamine kurjast. Eraettevõtluse eesmärk on kasumi teenimine ja maksumaksja ei saa olla kasumise teenimise vahend.”

Kert Kingo: „Oleme jõudnud selleni, et arstiabi ei ole Eesti riigis enam kõigile kättesaadav. Probleemiks on võimatus arsti vastuvõtule pääseda. Olgu siis selle põhjuseks endise sotside ministri Riina Sikkuti kehtestatud 25 eurone eriarsti tasu, mille tasumiseks paljudel puudub raha või vastuvõtuaegade ebanormaalselt pikad järjekorrad või üldse puudumine. Perearstisüsteem ei toimi, see on Eestis erinevatel põhjustel läbi kukkunud. Tuleks mõelda polikliiniku süsteemi juurde tagasi pöördumisele. Tänastest perearstikeskustest ja haiglatest on tehtud äriühingud, kes pakuvad tervishoiuteenuseid ja on keskendunud eelkõige kasumi teenimisele. Inimene oma tervise muredega on põhifookusest väljas.”

Venno Loosaar: „Hmmm, kas siin riigis on midagi, mis ei vaja parandamist?”

Diana Klas: „Keri persse!”

Raul Kivi: „Aitäh küsimast. Ei ole rahul – ooteajad on liiga pikad ja perearsti kättesaadavus kehv. Vaja rohkem arste ja kiiremat eriarstiabi.”

Allan Sarri: „Süsteemi, mille sümboliks on madu, näitab oma tõelist palet. Nii meil kui mujal.”

Samuel Golomb: „Mina olen rahul!”

Rita Kaljus: „Kuivõrd olen ise rahul meie tervishoiu ehk meditsiinisüsteemiga. Ise olen hakkama saanud abi otsimise/ saamisega nii abikaasale kui ka endale. Palju oleneb sellest, kuivõrd inimene omab informatsiooni kõige selle osas, kuidas asju ajada, et meditsiiniteenuseid paremini kätte saada. Need lingid on mulle teada ja muidugi oleneb ka inimese enda aktiivsest toimetamisest. Oluline on olla järjepidev ja hakkaja , et saada maksimumvõimalused enda ja pere meditsiiniteenuste kättesaadavuseks. Paljud eakad ja ka teised inimgrupid ei oska ega tea, kuidas asju ajada , ja siis ollaksegi " lõhkise küna ees " saamata teenuseid, mida siiski võib saada. Jah , õnneks on meie perearst ja kaks pereõde Natalja ja Tiiu Tapa Perearsti keskusest suurepärased, missioonitundega meedikud! Ütlen , et väga palju oleneb meeldivast perearstist ja pereõdedest! Ja nii on.”