Mullaravi on tuleviku trend

15.07.2019 21:00
Marta Roosipuu
Kommentaarid
0
Foto:

Lapsed kipuvad mulda sööma. Praegune ­ülisanitaarne ajastu kipub aga jälle meid kõiki maast ja loodusest, liiatigi siis mullast eemale hoidma.

Nüüd aga selgub, et puhas ja saastamata pori on suisa teaduslikult tõestatult tervislik. Teadlased on sellest avastusest lausa nii vaimustatud, et loodavad mullas leiduvate bakterite toodetava kasuliku rasvhappe toel luua n-ö stressivaktsiini.
Nimelt avaldas veebileht Neuroscience News hiljuti loo, milles käsitleti Colorado Ülikoolis Boulderis tehtud avastust, mis käsitleb mullas elutseva mycobacterium vaccae toodetavat rasvhapet – 10(Z)-heksdatseoonhape – mis mõjutab immuunrakke moel, mis piirab põletike levikut ja suurendab vastupanu stressile.

Häda liigse hügieeniga
Juba kolmkümmend aastat tagasi sai teadusmaailmas tuntuks fraas, mida tuntakse „hügieenihüpoteesina”, selle hüpoteesi kohaselt on kokkupuude erinevate mikroorganismidega pigem tervislik ning soovitasid nii täiskasvanuil kui ka lastel vabalt looduses möllata, et neidsinaseid organisme ka oleks. Nüüd selgub, et vähemalt üks seda hüpoteesi inspireerinud pisitegelane on ka kindlaks tehtud. Nimelt leiti mullast põletikuvastane bakter, mille tegevus organismis võib olla üks omaaegse hüpoteesi tugifaktoreist.
Mai lõpus avaldati sellekohane pikem lugu ka ajakirjas Psychopharmacology, et seletada lahti, vähemalt osaliselt, kuidas mycobacterium vaccae aitab seljatada stressiga seotud tervisemuresid. Samuti avaldatakse loos lootust, et avastus viib teadlased sammukese lähemale n-ö stressivaktsiini avastamisele. „Me usume, et mingi spetsiaalne ainekooslus teeb selle bakteri eriti tõhusaks kaitsevahendiks ning see rasvhape on selle ainekoosluse peamine komponent,” kirjeldab avastust integreeriva füsioloogia professor ja töö juhtiv autor professor Christopher Lowry.
Esimest korda käis vastuolulisena näiva „hügieeni hüpoteesi” lauale briti teadlane David Strachan juba 1989. aastal, väites, et meie steriilses maailmas põhjustab vähene kokkupuude mikroorganismidega varases lapsepõlves immuunsusnõrkust, mis omakorda suurendab allergiate ja astmasse haigestumiste arvu.
Sellest alates on teadlased ikka ja jälle seda teooriat kohendanud ja kohandanud ning jõutud on väiteni, et asi pole mitte nii palju haigusetekitajatega kokkupuutumises ja nendega koostoimimise „harjutamises”, vaid pigem puudutab asi hoopis inimkonna aegadepikkusi „vanu semusid” ehk kasulikke mikroobe nii mullas kui ka mujal keskkonnas, mis meid mõjutavad ning lisaks füüsilisele ka meie vaimset tervist toetavad.

Maaelu eelised
„Inimesed on eemaldunud taluelust ja põllundusest, küttidest ja korilastest on saanud linnainimesed ning seega on kadunud ka meie kontakt organismidega, mis aitasid reguleerida meie immuunsüsteemi ning hoida kontrolli all liigseid põletikke,” kirjeldas Lowry, kes kasutabki teemast rääkides pigem termineid „vanade sõprade hüpotees” ning „farmiefekt”. „See eemaldumine on tõstnud põletikuliste haiguste ja stressiga seotud psühhiaatriliste häirete arvukust.”
Lowry on juba varemgi üllitanud terve rea uurimusi, mis kõik viitavad kasulike bakterite ning vaimse tervise omavahelistele seostele. Ühes töödest näiteks selgus, et lapsed, kes sirgusid maakeskkonnas, ümbritsetuna loomadest ja baktereid tulvil mullatolmust sirgusid üles stressile palju vastupidavama immuunsusega ning nende risk mõnda psühhiaatrilisse tõppe langeda on oluliselt madalam, kui linnas ja ilma lemmikloomadeta üles kasvanuil.
Järgmised tööd on juba keskendunud konkreetse bakteri – mycobacterium vaccae – toimele, näiteks selgus, et kui seda süstida närilistele, siis mõjutas see nende käitumist ning mõju oli sarnane antidepressantidele, avaldades pikaajalist põletikku alandavat toimet ajule.
Need uurimused pakuvad, et ülemäärane põletik suurendab trauma ja stressiga seotud tervisehäirete riski. Sinna hulka kuulub näiteks ka posttraumaatiline stress (PTSD). Üks Lowry hiljutisi, 2017. aastast pärit, uuring kirjeldas, kuidas mycobacterium vaccae süstid enne stressirohket sündmust aitasid hiirtel ennetada posttraumaatilise stressi laadseid sündroome, hoides eemal stressist põhjustatud koliidi ning muutes loomad hoopis vähem ärevaks, kui stressirohke olukord peagi uuesti tekkis.



Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 202 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi