Näksimine kui üleliigne risu sinu toitumisharjumustes

17.05.2021 14:05
Vivika Vool
Kommentaarid
0
Foto:

Ajakirja selles numbris kirjutab tuntud kolavabastusekspert, mitmete raamatute autor, blogija ja kursute korraldaja Karen Kingston hoopis söömisharjumustest ja pideva näksimise mõjust.

Karen Kingston meenutab üht lauset Sunday Timesis Novembris 2020 ilmunud intervjuust tuntud Inglise koomiku Jack Whitehalliga: “Mu söömisharjumused on minusse juurdunud mu isast, kes ütles, et sa ei tohiks lõunatada enne kella 13.00 ega süüa õhtusööki enne kella 20.00.”  Loomulikult võib esineda eriarvamusi kellaaegade suhtes, kuid märksõnaks on siinkohal regulaarsus.

Meie söömisharjumused
Tänapäeval tunduvad Jack Whitehalli söömisharjumused pisut vanamoelised, kuid umbes 50 aastat tagasi oli see norm.  Söögiajad olid majapidamiseti erinevad, lõunat võidi süüa kell 12.00 ja õhtusööki kell 18.00, kuid keegi ei sirutanud vahepealsel ajal kätt ei vahepalade ega snäkkide järele. “See rikub su isu ära,” oli lause, mida öeldi lastele sageli.
Enamik teise maailmasõja järgsest põlvkonnast olidki täpselt nii saledad, kui on Jack Whitehall täna, oli üliharv juhus, kui võis kohata kedagi ülekaalulist.
Aastal 2021 aga on 73% ameeriklastest ülekaalulised, neist 40%  rasvunud. Suurbritannias on 64% täiskasvanud ülekaalulisest elanikkonnast 28%  rasvunuid. Suurimad vahepealsel ajal toimunud muudatused seisnevad suurenenud toiduportsjonites, töödeldud toidu söömises ning sagedastes ja ebatervislikes vahepalades, millest just viimast peetakse kõige kahjulikumaks.

Miks me armastame snäkke
Neurokeemiliselt taandub kõik dopamiinile. Süües suure kalori­sisaldusega töödeldud toite, mis ka palju suhkruid  ja rasvu sisaldavad, vabaneb meil selle sõltuvust tekitava heaoluhormooni tootmine. Seepärast tuntaksegi snäki tüüpi toite mugavustoiduna. Põhjus, miks me neid sööme, on see, et me ihkame neid, mitte aga ei vaja.
Miks me siis niiväga snäkke ihaladame, selle asemel et piirduda kolme tasakaalustatud toidukorraga päevas. Virginia Ülikoolis aastal 2020 läbiviidud uuring avastas, et see ajuosa, mis toodab dopamiini, on ühenduses selle osaga ajust, mis reguleerib füüsilisi rütme, nagu söömine ja magamine. Niisiis kui sööme kaloririkkaid toite, saavad meie tavapärased söömisharjumused häiritud ning snäkkide tarbimine võtab üle.
Teisisõnu, suupistetearmastus on tingitud meie eelnevatest toiduvalikutest. Meie toiduvalikut aga juhivad suuresti töödeldud toidu ahvatlevad külluslikud väljapanekud, mis suurfirmade poolt meile nii kättesaadavaks tehtud on ning samuti vajadus suruda alla emotsioone. Lihtsustatult, mida rohkem sa õgid, seda vähem sa tunned.  Kui sa ei luba endal kunagi toidukordade eel näljatundel tekkida, surud sa sellega pidevalt oma emotsioone alla. Kui aga elu tundub pealiskaudne ja tühine, on sul kiusatus otsida lohutust näksimisest, mis omakorda jätkab seda tsüklit. Kuid see ei pea nii jääma, sul on võime seda muuta.

Miks ei ole me loodud näksimise jaoks
Mida paljud ei mõista, on tõsiasi, et inimese peensoolel on kokkutõmbeperioodid, mis korduvad iga 90 kuni 120 minuti järel. See tähendab, et vahe toidukordade vahel peab olema kaks tundi, selleks et see protsess võiks lõppeda ning seedimata toiduosakesed ja bakterid saaks viidud jämesoolde. Toidukordade vahel näksimine ja eriti kogu päeva vältel toimuv õgimine häirivad seda protsessi tõsiselt ning põhjustavad ka puhitusi.
Niisiis ei põhjusta näksimine üksnes ülekaalu, vaid paneb meie seedesüsteemi suure koormuse alla, mis võib põhjustada ka mitmeid tervisehäireid.
Kuna näksimine surub maha emotsioonid, muudab see võimatuks elust selguse ja kergusega läbituleku. Kui sind on haaranud lakkamatu õgardlus, teed sa oma valikuid elus tõenäoliselt pimesi, olles juhindunud sellest, mis toob suurimat hetkelist naudingut ja vähendab valu, mitte aga sellest, mis võiks olla sinu elu hüvanguks ja hea selle rikastamiseks.

Kuidas süüa nii nagu Whitehall
Kui sinu kodune kasvatus ei olnud selline nagu Jack Whitehallil, nõuab see veidike tahtejõudu, et panna paika oma söögiajad ja nendele kindlaks jääda. Kas pead õigemaks einestada kolm korda päevas, või sõõd vaid lõuna- ja õhtusööki – otsusta enda jaoks ära, mis kell sa seda teha soovid, korralda oma päevaplaan nii, et saad oma toidukordadele kindlaks jääda ning hoolitse selle eest, et su toidukorrad oleksid tasakaalustatud. Söö, kuni kõht on täis, kuid väldi ülesöömist.
Kui tunned toidukordade vahel nälga, luba oma tunnetel üles tulla, tunne neid, liigu nendest läbi ning luba neil minna. Need, kes vahepealse näksimisega ei patusta, teavad, kui palju väärib ootamist järgmine toidukord, sest suudad seda tarbida tõelise isuga. Kui siiski tunned nälga, on soovitav juua vett (pool tundi enne või kaks tundi peale sööki) või süüa mõni puuvili.
Sage on ka see, et näksimisest loobumine aitab kaasa kaalukaotusele nii, et väiksem kaalunumber jääbki püsima. Mis parim, sel viisil oma toitumisharjumuste üle kontrolli saamine aitab kumulatiivsel viisil saavutada kontrolli ka oma elu muude valdkondade üle. Kui eemaldad oma elust üleliigse näksimise, on vähe tõenäoline, et soovid või vajad oma ellu ka mud üleliigset.



Vaadatud 66 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi