Olla siin ja praegu õnnelik

Ralf Neemlaid on üks sellistest inimestest, kes oma rõõmsa olekuga ­nakatavad ka teisi. Ta räägib oma vaimsesete võimete arengust, ja sellest kuidas ta teisi saab aidata.

Paljud inimesed on hädas kahjulike programmidega, mis neile juba lapsepõlves on vanemate poolt peale pandud. Ja millest on väga raske vabaneda.
Ralf teeb selle oma tasakaalustamise protseduuriga võimalikuks. Selleks ei ole tal tarvis inimesega isegi rääkida. Samuti teeme juttu tema raamatust „Rännakud Harmooniasse“.
Alguses sai siis peale hakatud sedasi, et tasakaalustasin inimesi harmoonia energiaga. See energia tuli minu juurde, kui ma olin siin selle kuuse all üle kuu aja. Tegin endale sellise võimsa puhastuse ja energeetilise laadimise.
Olles seal kuuse all, olin justkui sellises roosas valguses. Tundsin, et minus kogu aeg toimub midagi. Ja korraga käib sul see klõks ära. Sa tead, et see, mis toimus, oli sukeldumine harmooniasse, et sinus on nüüd harmoonia energia.
Peale seda hakkasin inimestele tegema harmoonia energia ja vibratsiooni tõstmise protseduure. Selle energiaga on nii, et ta toimib praktiliselt iseenesest.
Kuna see on minu kanal, siis see voolab minust kogu aeg, ma kiirgan iga hetk seda igale poole enda ümber. Teen ka harmoonia energia kursuseid, kus ma avan inimestel selle kanali.
See toimus sedasi paar aastat. Aga mul oli kogu aeg selline tunne, et mulle ei piisa enam sellest energiast. Et see on küll hea, kuid ta on natuke nõrk. Et mul oleks tarvis võimsamaid energiaid.
Pidin minema joogalaagrisse Otepääl ja pidasin Pangodi järve ääres kinni. Tegin taotluse, et kõik need energiad, millega ma hetkel tegutsen, lähevad minust ära. Ma ei kasuta neid enam.
Kui ma seda tegin, siis mõistus küll ütles – et kuule mees, sa oled täitsa lollakas. Sa lähed praegu tegema protseduure, õpetama, ja sa n-ö viskad kõik oma raamatud kotist välja, millega sa õpetama lähed.
Nii et see tunne oli üsna imelik. Teel laagrisse sain ma Pühajärve ääres ühe inimesega kokku. Ta andis mulle kanuu, ja ma sõitsin sellega Pühajärvel olevale saarele. Seal on väga võimsad tammed.
Olin seal nende tammede all paar tundi. Kui ma sealt tagasi sõitsin ja kaldal veel veidi istusin, siis mul oli selge – et see uus energia on kohe tulemas, või on minus juba olemas. Ma tundsin, et minu ühenduses universumiga on midagi täiesti uut. Selle treeninglaagri olin ma ära, sain seal hakkama.

Uued energiad
Peale seda läks kuskil kuu-kaks, et neid energiaid tunnetada. See oli umbes sama tüüpi nagu harmoonia energia, aga märksa võimsam. Ja ma sain aru, et selle taga on veel mingi uus energia, mida ma ei oska nagu taibata.
Ma tulin siia koju tagasi, ja tuli esimene inimene. Nägin, kuidas taotluse tegemise ajal ta pealae peal midagi avanes. Ja mulle tuli teadmine, et saan inimesest võtta välja tema DNA. Selle puhastada, tasakaalustada ja panna ta maksimaalselt särama. Panna täiesti uuel, algsel tasemel töötama.
Minu jaoks on see skeem siis sedasi, et kujutan ette sisemises rahus. Siis need asjad hakkavad juhtuma. Ma viin inimesel DNA kehast välja armastusesfääri, seal teen taotluse, et toimuks vastavad muutused.
Seejärel taotlen, et DNA laskuks tagasi inimese sisse. See on siis DNA põhiline kood. Kui ta tuleb kehasse tagasi, siis ta kiirgab selle uue koodi keha igasse rakku laiali. Ja see hakkab tööle.

Tasakaalustamine
Läks mingisugune aeg mööda, ja siis tuli sisemise tasakaalustava jõu kasutamine. Meil oli paastumatk. Nädal aega olime sedasi, et igaüks võis kaasa võtta umbes 200g toiduaineid, muu oli pohlad ja jõhvikad, mis me leidsime.
Ma teadsin et Aegviidus on seljandik, millel on üks hästi võimas kuusk. Seal me siis olime – puhastununa, näljasena, ja ma läksin selle kuuse juurde. Tean, et mul käis seal selline võimas energeetiline laks. Ja mulle tuli sõnum – kasuta sisemist tasakaalustavat energiat.
See on siis selline, et ta paneb inimese kõikuma, spiraale tegema. Ma panen talle käe õlale, ta hakkab kõikuma. Ja üks moment võib olla nii, et ta kaotab kergelt nagu teadvuse. Tõmbab uimaseks, inimene vajub pikali. Kui ma seda teen, siis igaks juhuks seisan inimese seljataga, et ta nüüd laksust ei kukuks. Kui inimesel see laks ära käib, siis on nii, et mõni naerab ohjeldamatult. Mõni nutab kolmveerand tundi. Nutab nii südantlõhestavalt, et seda on väga raske vaadata. Ta nutab kogu selle piina välja.
Aga siis läheb mingi aeg mööda, ja mul tekib selline rõõmulaine, saad aru, et see on vabanemine. See on see, mida ta on oodanud.
Kui inimene ohjeldamatult naerab, siis teised peavad teda segaseks. Aga asi on selles, et mõistuse kontroll kaob ära, ja ta läheb tunnete maailma. Maailm suhtleb sinuga tunnete keeles.
Sa lendadki nagu tsentrifuugist välja. Ta puhastab su täiesti nendest mõtte- ja tundemustritest, mis sul on olnud lapsest saadik. Ära tee, ära ole, sa pead olema hea, kuula vanemate sõna jne. Ühesõnaga kõik see jutt, mis kogu aeg lapsele räägitakse. See on iseenesest teatud lapse staadiumis küll õige, aga mingi aeg tuleb see ära unustada ja hakata katsetama.
Need inimesed, kes on kehva mäluga, või ei tea neid asju, saavutavad super tulemusi. Näiteks et gravitatsioon on just selline nagu ta on, või et tulest läbi minnes saad kõrvetada. Aga kui sa hakkad neid asju katsetama, siis sa saad täiesti teistsugused tulemused.
Sa tead, et külmaga vette minna on ohtlik – mina olin pool tundi jäises vees ja mitte midagi ei juhtunud. Aga sul ei tohi olla seda programmi. Enamus inimesi on sellest programmist nii sõltuvad, et ta surebki selle kolme minutiga ära. Põhiline on see, et sa võtad asju rahulikult, ja ei kuula kõiki jutte.
Näiteks et ma ei või töö juures ülemust pikalt saata, et siis lastakse lahti. Aga siis selgub, et sa saadad ülemuse pikalt, ja ta hakkab sind kuulama. See on see, et sa julged katsetada. Julged proovida, olla sina ise. Vaata, lapsed katsetavad. Proovib liiva süüa, proovib sitta süüa, tegelikult ei juhtu mitte midagi.
Nad katsetavad kõigega ja leiavad õigeid asju, loomad teevad samamoodi. Aga inimestel ühel momendil see katsetamine kaob. Nad elavad raudselt mingites rööbastes.
Mina näen sedasi, et inimene on nagu kookonis siidiuss. Mingil hetkel ta närib ennast sealt välja. Ja ta peab ise närima. Sa võid teda aidata teatud mõttes, aga ta peab ise sealt välja närima. Hakkama katsetama neid asju, mida ta elus kogeda tahab.
Ja ta hakkab teistsugust elu elama. Kõige olulisem, et ta hakkab OMA elu elama. Mida ta tegelikult tahab. Ja siis selgub, et tal kukuvad aastad seljast, ta muutub nooreks, kiireks. Ühesõnaga ta naudib, ja naudib selliseid asju, mida ei suuda ette kujutadagi.
Kui sa selle n-ö tsentrifuugi ära teed, siis ta tõmbab sul pildi korraks täitsa tühjaks. Ja sealt edasi on sul siis võimalik uut elulaadi üles ehitama hakata.

Tasakaalustamise mõjud
Välismaailm ei mõjuta enam inimest nii väga. Siiani oli nii, et ta karjub sulle kogu aeg kõrva ja sa oled pidevalt sellele lainele keeratud. Aga sa häälestud nüüd harmoonia jaama peale. Kohati on küll nii, et sa ei kuule seda võib-olla, aga ta hakkab sul koguaeg mängima. Sa oled korra häälestunud sellele ja keha teab, mida otsida.
Nii kui sul see vibratsiooni tase tõuseb, oled tasakaalus, siis sa hakkad ka oma ümbrusesse seda kiirgama. Hakkad ka ümbrust kohe tasakaalu viima. Sa muutud nagu selliseks vahejaamaks.
Ja siis sa saad edasi minna. Näiteks tuleb siia inimene, kes seda esimest tasakaalustamist ei ole teinud. Siis ta kuulab mingeid asju, aga see ei jõua talle kohale.
Ta ütleb – ja ja kindlasti hakkan tegema, aga see jääb nii. Kui sa oled tasakaalustamise ära teinud, siis tal hakkab see nagu kumama. Justkui sa olid enne seljaga päikese poole ja ei näinud midagi. Siis sa pöörad ennast näoga päikese poole.

Inimeste kogemused
Siin oli hiljuti üks inimene. Ta tegi tasakaalustamise ära ja nüüd tuli uuesti. Me vestlesime, ja oli üks asi, mida ma olin talle ka enne rääkinud. Et sul on lapsepõlves mingi hüljatuse tunne.
Ta ütles, et ei, et nagu ei ole. Hakkasime uuesti rääkima ja siis tal läks sees käima. Ta sai aru, millest ma räägin. Et kogu tema elulaad baseerub tegelikult sellel hüljatuse tundel.
Sa tegeled sellega koguaeg, kardad, et sind hüljatakse, ja samas sa tõmbad neid hülgamisi ligi. Tekitad ka teistes sama tunnet, kuna see sinus valitseb.
Ja siis tal hakkasid need pildid jooksma, me mõlemad nägime neid pilte – kes on teda hüljanud, mis on toimunud. Ja ta automaatselt hakkas kõiki neid inimesi hellitama, kallistama, kes olid teda maha jätnud. Kes olid tema arust talle haiget teinud. Kogu see hüljatuse rong sõitis temast välja. See oli väga võimas.
See inimene ütles, et ta on teinud ka ayahuasca tseremooniaid ja asju, kogenud seda lõtvust, head tunnet. Aga et tal jäi kogu aeg ajus ikkagi mingi asi tööle.
Aga peale seda, kui tal see rong välja sõitis, oli ta täiesti tühi. Ja samas sa tunned, kuidas sa oled kaitstud, hoitud. Kuidas sa oled selle Universumiga üks. Ja see mõte, et oled hüljatud, saab olla ainult sinu peas.
See on sinu loodud muster, mida sa oled võib-olla tulnud siia kogema. Ja kui see on kogetud, sa lased ta lahti ja hakkad täiesti uut elu elama.
Siin on inimestel avaldunud uued võimed, mõni on hakanud kunstiga tegelema, mõni on teinud oma firma. Mõnel on pere- või töösuhted muutunud täiesti teiseks. Ainuke piir, kui sa teed taotluse, on su oma fantaasia.

Tervendamine
Enamasti on nii – inimene läheb ravitseja juurde; mul on põlv haige, mul on selg haige, tee see mul terveks. Ta saab selja terveks, siis hakkab hammas valutama. Siis selgub, et tal on stress.
Aga suur pilt on see, et sul tuleb need vanad sidemed katki tõmmata, siis sa hakkad tunnetama. Ja leiad ise lahenduse, kuidas ennast tasakaalu viia. Kuidas viia see haige selg või põlv taskaalu.
Mina pakun ikkagi teed harmooniasse, millest ma ka raamatus kirjutan.
Et üldpilt ja suund oleksid õiged. Kas suund on see, et sa tegeled haigustega, või see, et sa tasakaalustad ja tõstad vibratsiooni taset, nii et ei ole haigusi.
Et kui sa piltlikult olid paljajalu külmas vees, siis vibratsioon tõuseb nii palju kõrgemaks, et sa tõused külmast veest välja. Aga see tähendab kogu mõttelaadi muutmist ja elamist uues elulaadis. See on hästi oluline.
Enamus ravimissüsteemidest on selle peale üles ehitatud, et tegeleda nende üksikute probleemidega. Keegi ei vaata tervikut.
Vesi – nr 1
Muidugi kõige olulisem on see, et sul veetase on piisavalt üleval. Enamus inimesi joob liiga vähe, ja siis nad ongi mures ning vanades mõtetes. Kuna intuitsioon ei tule sisse. Vesi on nr 1, 2, 3 jne, siis alles hakkavad kõik muud asjad tulema. See on nii oluline.
Praktiliselt kõikide inimeste kehad on nagu tolm, püsivad koos ainult tänu sellele, et tugevat tuult ei ole. See sisetunne on kadunud, et vett on tarvis. Sul keerleb peas miljon mõtet, ja see, et vett ei ole, on täiesti tühine. Ja keha harjub.
Nii nagu kõrbetaim harjub sellega. Me oleme enamus nagu kõrbetaimed. Kui me ühe korra vett saame, siis saame aru, et tegelikult me võiksime õitseda.
Kui sa ei ole näinud kaktust õitsemas – iseennast õitsemas, siis sa ei oskagi seda tahta. Sa ei kasuta oma täit potentsiaali. Sa tegeled sellega, et mul siin praegu hammas valutab, või et autol oleks rehve vaja. See sööb ära kogu meie energia.
Kui me need asjad tehtud saame, siis vaatame, et pagan, ma pole päevotsa vett joonud. Ja pole eile joonud, üleeile. Aga nii nagu kõrbetaimed saavad hakkama veega, mida nad väga harva saavad, nii saame ka meie.

Kuidas vee joomist meeles pidada?
Mingi hetk see muutub harjumuseks. Aga kui mul on kiireid perioode, siis mul on näiteks üks pudel väljas verandal, üleval arvuti juures on samuti pudel. Ma käin ja mul silm jääb peale.
Mul on sedasi, et ma teen 45 min tööd arvutis, siis tulen alla vett jooma. Ja ma lähen õue põiele, ma ei käi vetsus. Sest kui sa urineerid muru peale, siis mööda vee sammast sa annad ära teatud energiat, ja mööda seda sammast tuleb sulle teatud energia sisse. See on energiavahetus. Uriin on väga hea väetis, see võetakse tänuga vastu.
Kui sa esimest korda hakkad jooma, siis on nii, et sa jood ja jooksed kohe vetsu. Kuskil esimene kuu on sedasi. Sest keha näeb, et sai tilga vett ja ta üritab kohe selle vana saasta välja lasta.

Siin ja praegu õnnelik
Näed me oleme nüüd tunda aega rääkinud, nüüd on see koht, kus ma tavaliselt teen oma väikse trenni. Iga tunni aja tagant. See on nagu muuseas, sa paned keha tööle, ja läbi selle paned kanalid teistmoodi käima. Hingamine läheb teiseks. Läheb ainult paar minutit ja ma olen teine inimene.
Lõunapaiku, kui ma hakkan sööma, siis ma teen sirutusasjad. Mitte selle pärast, et mul valutaks või midagi. Siis inimene tasakaalustub selle ilmaruumi energiaga. Kujutad ette, et oled üks kõigega – jalad maas, pea on päikeses või põhjanaelas. Ma joon piisavalt vett ja läbi vee tuleb inspiratsioon. Ja ongi kõik.
Siin tulevad inimesed, kes tahavad elada 150 a näiteks ja mida kõike. Aga see kõik on kökimöki, mina tahan olla siin ja praegu õnnelik!
 
„Rännakud Harmooniasse“
Raamatus „Rännakud Harmooniasse“ on palju lihtsaid näiteid kuidas panna oma elu särama. Kuidas sa näed lihtsates asjades ilu. Näed kuidas läbi lihtsate märkide maailm sinuga suhtleb.
See raamat on kokkuvõte minu rännakust iseendasse. Rännakust karate treenerist tervendajaks, teejuhiks. Ja teisest küljest ka need välised rännakud, kus ma olen käinud välismaal.
Kuidas ma olen seal leidnud energeetiliselt tugevaid kohti, samuti siin eestis. Ja kuidas olen leidnud endale selliseid lihtsaid eeskujusi.
Kuidas leida need väiksed momendid, et hoida ennast heas vormis. Selleks et olla vormis, pole tarvis muud kui heita pikali ja teha surumisi.
Kui sa sööd, siis jälgi, et õnnistad seda sööki, annad talle energiat. Ja toidu kvaliteet muutub hetkega. Need on lihtsad asjad, võtavad vaid hetke aega. Lihtsalt sul on tarvis sellest jooksen-hüppan süsteemist välja tulla.
See raamat on kirjutatud selles energias. Kui sa ta läbi loed, siis saad selle energia endale. Ta on nagu teejuht, mis näitab neid momente, kus sa saad ennast tasakaalustada ja energiataset tõsta.
Annab selle otsa kätte, kuidas leida endas üles see sära. Olla siin ja praegu särav ja õnnelik.
Materjali oli nii palju, et ilmub kaks raamatut. Esimene raamat on koostatud nii, et ta oleks selliseks esimeseks äratuseks. Teises on mingeid teemasi põhjalikumalt lahti harutatud, tasakaalustamise harjutused teisel tasandil.

Enda kogemused
Ma olen muutunud järjest rõõmsameelsemaks, järjest rohkem olen hakanud nautima iga hetke oma elus. Aga see on pidev töö iseendaga. Kui sa vaatad mind – mina olen elanud selle järgi. Nagu sa mult küsisid, et kas sa oled alati nii rõõmsameelne olnud – ei ole, vahest olen veel rõõmsameelsem!
Sul on tarvis seda sisemist rõõmu, kõik muu on kökimöki. Tähtis on see, et sa suudad teha asju mõnuga, kiirgad seda rahu ja üksolemist.
Harmoonia – see on kulgemine, elamine meelerahus. Sa teed kõiki asju sisemise kirega, keskendunult. Rohkem polegi vaja.