Piusa Jussi ilmaennustus: kas mai lööb aprilli soojarekordi üle?

Kui alustame ülevaadet lõppenud aprillist, siis tuleb tunnistada, et sellist jürikuud ma oodanud poleks. Kuu aega tagasi kirjutatud ennustuses pidasin aprilli pigem ühtlase temperatuuriga rahulikuks kuuks.

Võib-olla ta rahulik oligi, sest ega mingeid torme või tugevaid vihmavalinguid polnud, aga temperatuur kõikus teist aastat järjest äärmusest äärmusesse.

Meenutame korraks 2024. aasta aprilli. Esiteks, kaks väga tugevat külmaperioodi, mõlemal juhul koos lume ja miinuskraadidega. Mõlema perioodi järel temperatuuri tõus koos üllatava 25 plusskraadiga 10. ja 11. aprillil. Vahepealset ilma oli üsna harva.

Üllatav soojus aprilli keskel

Tänavu nii suuri kontraste polnud, aga samas saime aprillikuu uue soojarekordi, mis mõõdeti 18. aprillil Valgas ja see oli +27,8 kraadi. Ilmajaam pidas üllatavaks, et rekord tuli üsna kuu keskel, sest kõik senised kõrgeimad näitajad olid mõõdetud pärast jüripäeva (23. aprill). Kui nüüd arvutada, et aprillis kerkib temperatuur keskmiselt ühe kraadi võrra umbes 5-6 päevaga, võrdub tänavune soojarekord aprilli viimaste päevade +30 kraadiga. Aga sellist ei ole veel Eestis olnud.

Kõige imelikum oli see, et need suured temperatuurikõikumised neljandal viispäevakul (16.-20. aprill) tulid ilma igasuguse atmosfäärifrondi üleminekuta või mingite drastiliste muutusteta. Lihtsalt ühel hetkel valgus kuumus Eestisse ja siis ta sealt lahkus, Põhja-Eestis kiiresti, Lõuna-Eestis aeglasemalt. Sellega ei kaasnenud mingeid erilisi ilmastikunähtusi, Lõuna-Eestis vist kohati äikest tuli, aga Põhja-Eestis läks 15 kraadi külmemaks nagu naksti ja päike paistis kogu aeg samamoodi edasi. Kes kraadiklaasi ei vaadanud, võis 19. aprilli pärastlõunal Tallinna välja minna arvamusega, et ikka on +25 nagu eelmisel päeval, aga tegelikult oli ainult 10.

Nagu viimastel aastatel kombeks, on kevad olnud kuivapoolne. Ka tänavune aprill ei toonud kaasa suuremaid vihmasid või ka lörtsi/lund, mida esimene külmaperiood (4.-12. aprill) eeldanuks. Aprilli teine külmaperiood oli mullu väga äärmuslik, aga seekordne 7-8 kraadi jääb sellise tavalise normist külmema ilma raamesse. Mullu 16.-23. aprillini ja tunamullu mai esimesel nädalal oli külm ikka täiesti ekstreemne.

Nii et kokkuvõttes tuli tänavune jürikuu ilmselt mullusest soojem ja seda just tänu sellele, et null kraadi lähiseid päevi oli nüüd vähem. Kuid näiteks 15 kraadist soojemaid päevi oli Tallinnas nii mullu kui tänavu võrdselt 7, Tartus eelmisel aastal 9 ja tänavu 11. Sellega erilist vahet sisse ei tulnud.

Maikuu vähese soojaga?

Olen endiselt arvamusel, et vähemalt üks kevadkuu peab tulema väiksemate tõusude-langustega ja temperatuurilt pigem keskmine. Kuna viimane kevadkuu on vaid jäänud, peaks siis selline olema mai.

See aga tähendab, et aprilli uut rekordit 27,8 mais pigem üle ei lööda. Kui juhtub, et tuleb kuskilt lühiajaline soojalaine, mis korraks napilt selle rekordi ületab, siis ma ka ennast eksinuks ei loe, aga ma arvan ise, et Tallinnas piisab tänavu mais üle 20-kraadiste päevade lugemiseks ühe käe sõrmedest. Võrdluseks: eelmisel aastal oli Tallinnas maikuus 17 päeva üle 20 kraadi. Nii kui 15. mail soojaks läks, nii ka jäi. See on tegelikult Eesti kliimas päris haruldane, ehkki mitte ammu (aastal 2018) juhtus sama.

Milline see lehekuu siis tuleb? Esimene pool on kindlasti selline, mis meie inimestele ei meeldi. Mitte liiga madala temperatuuriga (peamiselt 11-15, aga mõnel päeval 18-19), kuid ikkagi niisuguene, et oodatakse paremat. Samas ei ole 11-18 kraadi mai esimesel poolel üldse külm, seda eriti Lääne- ja Põhja-Eestis.

Kuu teisel poolel on jahedamad päevad samasugused nagu kuu algul (11-15), aga nüüd tuleb sekka ka üle 20-kraadiseid päevi. Kuid nagu ütlesin, vähemalt Põhja-Eestis mitte üle viie.

Vihma ikka ei tule

Kaks eelmist maikuud ei olnud temperatuuri poolest sugugi sarnased – nii oli 2024. aasta lehekuu sellele eelnenust kolm kraadi soojem. Mis oli aga täiesti sarnane – kummaski maikuus ei tulnud peaaegu üldse vihma. Põllumajandusele ei ole selline maikuu sugugi hea ja seda olenemata temperatuurist, mis kahel viimasel aastal oli üsna erinev.

Kuigi olen kindel, et tänavu saame vihma rohkem (sest nii mullu kui tunamullu ei sadanud isegi 30% normist), jääb maikuu ka sel aastal pigem kuivapoolseks. Põhjus on ka põhjatuultes, mida oli ka aprillis sageli. See on olukord, kus Skandinaavias asuv kõrgrõhkkond hoiab sooja kinni ja meile toob põhjatuult, aga samal ajal on piisavalt tugev, et mitte lasta Eestis vihmal tekkida. Niisugune seis kõrgrõhkkonnaga võib jääda kaheks nädalaks. Kuu teine pool toob rohkem edela- ja läänetuuli ning ka vihma.

Mis on aga hetkel ehmatav, et koos aprilli lõpu külmalainega läks jahedus kaugele Ida-Euroopasse ja Balkani poolsaarele. Kagu suunas, kust tavaliselt tuleb meie kevadine soe ilm, on praegu suur jahedus. See võib muutuda mai kolmandal dekaadil, aga ka aprilli kuumalaine tuli meile edelast, mitte kagust. Praegu on aga selline seis, et soe ilmakaar on meie jaoks “lukus” ning ega sealt poleks nii või naa midagi head tulemas. Eks kuu aja pärast oleme targemad, palju seda 20-kraadist ilma meile ikka jõudis.