Piusa Jussi ilmaennustus: pikk suvi läheb kuuga sügistalveks üle

Tänavu seda õiget sügist kuigi kaua polegi, aga eks eelkõige on selles „süüdi“ pikaks veninud suvi. Loomulikult oleme me kõik sellega rahul.

Eelmise ilmaloo pealkiri „Suvi kestab veel!“ läks täielikult täppi, ehkki tegelikult kestis suvine ilm isegi kauem kui ma arvasin. Uskusin, et kuskil septembri keskel tõmbub ikka 15-18 kraadi kanti ja pööripäeva järel veel jahedamaks, aga niigi optimistlik prognoos osutus hoopis pessimistlikuks.

Kui võtame aluseks Tallinna (suve teisel poolel ja septembris ei ole pealinnas oluliselt jahedam kui näiteks Tartus) olid septmebri dekaadide keskmised ümardatult 24, 20 ja 16. Allapoole ikka läks nagu pidigi, aga ka pööripäeva järel tuli üks päikesepaisteline ja soe päev ning kolm sombust, aga soojade õhtute ja öödega päeva.

Neli kuud suveilma

Ei saa kuidagi vastu vaielda faktile, et suvi kestis tänavu üle nelja kuu. See algas 15. mail, kui Tallinnas kerkis temperatuus kolmeks nädalaks üle 20 kraadi ja siis oli sisemaal veel soojem. Suve lõppu võib dateerida 21. septembriga, aga ka 27. septembriga – see on rohkem maitse asi. Jutt on muidugi klimaatilisest suvest, mis saab alguse ja lõpu vastavalt ööpäeva keskmisele temperatuurile (peab olema püsivalt üle 13).

Sõna „püsiv“ ei tähenda, et näiteks kui isegi südasuvel (seda võib juhtuda küll) langeb mõneks ööpäevaks keskmine alla 13, siis aastaaeg ei katke. Nii juhtus ka juunis, et 6.-15. kuupäeva vahel oli selline suve ja hiliskevade vahepealne ilm, aga et enne seda oli kolm nädalat üle 20 kraadi, siis lühem periood suve ei katkestanud.

Küll aga võime aluseks võtta 16. juuni kui uue alguse ja siis mõõta kolm kuud, täpsemalt 14. septembrini. Selles vahemikus oli päeval ainult üks kord (12. august) maksimum alla 18 kraadi ja isegi tol päeval napilt (+17). Nii ühtlast suve pole ammu nähtud või kui 11 aastat ei ole ammu, siis 2013. aasta suvi oli tänavusega väga sarnane. Ka siis kestis klimaatilise suve periood üle nelja kuu.

Teine soe september järjest

Kui nüüd tagasi tulla septembri juurde, siis aastatel 2009-2020 oli see kuu tosin aastat järjest üle normi, mõnikord vähem, mõnikord rohkem. Sellele järgnesid kaks jahedat septembrit, aga mullu oli uuesti soe. Kuid eelmise aasta september oli oma soojuse jaotuse poolest tänavusest ühtlasem. Nimelt olid dekaadide keskmised 2023. aastal sellised – 19,8, 19,3 ja 19,8. Mingit suuremat kuumust ei olnud, aga näiteks septembri lõpp palju soojem kui tänavu.

Huvitaval kombel on sel aastal vihma tulnud summas piisavalt palju, aga seda pole reaalselt olnud tunda. Ilmselt põhjusel, et mingit vihmaperioodi kui sellist tänavu soojal ajal polnud, võib-olla ainult augusti algus Lõuna-Eestis. Aga kuna Põhja-Eesti ei teadnud samal ajal vihmast midagi, ei saa ka seda vihmaperioodiks lugeda. Ja nii oli ka septembris, et vihma tuli küll, aga mitte häirivalt palju. No praegu, kui päris sügis on käes, kallab rohkem.

Keskmisest jahedam oktoober

Seda, mida Eestis nimetatakse kehvaks suusailmaks, ehk umbes 17-18 kraadi ja vihmane, oleme tänavu suures plaanis pääsenud. Tänaseks oleme muidugi aastaga nii kaugel, et see enam pole kehv suusailm, aga nüüd enam üle 15 kraadi ei tule ka.

Ma ise ennustasin Maalehes, et 5. oktoobril läheme juba hilissügisele üle ja päevane temperatuur kukub kuhugi 5 kraadi kanti. Nüüd olen sunnitud seda ennustust korrigeerima, sest täni pikale suvele püsib merevesi soojana ja see mõjutab üsna tugevalt veel oktoobri esimest poolt.

Vaadake nüüd loo algusse tagasi ja seal on septembri kolme dekaadi numbrid näha – 24, 20 ja 16. Kui läheme samas rütmis edasi on oktoobris dekaadide keskmised 12, 8 ja 4. Eestis küll tavaliselt nii ühtlaselt ilm ei käitu, aga juba praegu võime tunda, et see +12 on viinakuu esimese dekaadi kohta üsnagi võimalik number. Kui kuu keskel langeb järsult alla kümne kraadi on ka teised numbrid võimalikud.

Kolmanda dekaadi +4 viitaks juba sellele, et mõnel päeval võib ka nullis olla ja ööd on kindlasti miinuses. Sel juhul sajab juba lund/lörtsi ja natukeseks ajaks võib isegi maa valgeks lüüa. Pealkirjas ongi see öeldud – 20. oktoobri paiku või pigem ca viis päeva hiljem algab meil sügistalv, mida iseloomustab temperatuuri kõikumine miinusest plussi ja tagasi ning sademeid kõiki kolme liiki (vihm, lörts, lumi). Nii saabki öelda, et õige sügis kestab kolm nädalat või pisut rohkem.

Kui meil viimati oli keskmisest jahedam kuu aprill, siis järgmine tulebki oktoober tänu oma külmale lõpule. Usun, et umbes 1-1,5 kraadi saab oktoober olema normist jahedam.

Talve ma oktoobri algul kindlasti ennustama ei hakka, aga arvan, et sügistalv tuleb pikk. Novembris ja detsembri algul oluliselt külmemaks ei lähe ja see kolme erineva sademete liigiga ilm jätkub. Lumi tuleb ja sulab ning nii kümme korda või rohkemgi. Kuid oktoobri lõpus vaatame uuesti, kuidas praegune ennustus paika pidas ja siis saab edasi ennustada.