President Kersti Kaljulaidi pereelu saladused

Presidendi laste tegemisi kipub varjama saladusteloor. Kui aga püüda seda kergitada, joonistuvad välja tarkade ja tegusate eestlaste portreed.

Eesti president Kersti Kaljulaid on ühes varasemas intervjuus öelnud, et ta ei mõista, kuidas sai keegi Nõukogude võimu all elades arvata, et lapsepõlv on ilus, kuna sõnavabadus sisuliselt puudus, ei tohtinud meenutada ega isegi teada Eesti vabaks olemisest ning ka poes eesti keeles rääkides võisid halvustava suhtumise osaliseks saada.
Proua president pole oma lapsepõlvest saladust teinud. Nii on näiteks teada, et ta kasvas üles üksikema lapsena. Tema ema Lindu Kaljulaid töötas Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis. Kersti lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter Tallinnas Mustamäel Mustamäe tee ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.
Presidendi enda lapsed aga said kasvada juba ajal, mil eestimeelsus ja -keelsus ei tekitanud suuri probleeme ja olla sellevõrra õnnelikumad ja vabamad. Tänu ema majanduslikule mõtlemisele ning muljet avaldavale tööjõudlusega ka märksa paremates majanduslikes oludes.
Proua presidendil on kahest abielust kokku väärikas arv lapsi – neli. Noorematest lastest, 13aastasest Kaspar Maksimovskist ja 9aastasest Georg Maksimovskist palju teada pole, kuid eks nad käivad koolis ja naudivad lapsepõlve oma võrratute vanematega. Georgi nimi on saanud inspiratsiooni tema isa nimest, mis on Georgi-Rene.

Tütar jätkab ­teadusdünastiat
Oma ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonda, kus valis põhiaineks geneetika.
1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid endast viis kuud vanema Taavi Talvikuga ja kandis järgmised kümme aastat nime Kersti Talvik. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne 19aastaseks saamist sündis tema esimene laps, tütar Silja.
Praegu võib öelda, et vanemad lapsed Silja Märdla (Talvik) ja Siim Talvik astuvad oma väärika ja ettevõtliku ema jälgedes.
Nimelt on oma emaga äravahetamisele sarnane Silja omandanud ehitusvaldkonnas doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis geodeesia valdkonnas. Alles aasta alguses kaitses ta aga TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudis doktoritööd, mis uuris, kuidas maa- ehk geoidpinda paremini välja arvutada, muutes sellega senist Eestis kasutatavat viisi täpsemaks.
Presidendi teadlasest tütar on varasemalt antud intervjuures muljetanud, kuidas ta lapsena ei teadnud, kelleks ta saada tahab, kuid keskkoolis avastas ta enda jaoks arvudemaailma ja seetõttu nägigi loogiline järgmine samm ette teekonda Tallinna Tehnikaülikooli.
Silja on oma ema Kersti Kaljulaidi ka vanaemaks teinud, kinkides ta ellu lapselapse Maike Märdla.

Kogus külmkapi jaoks raha
Kersti Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, muutis oma ema elu juba enne sündi. Nimelt räägitakse, et just teda oodates tegi toonane Kersti Talvik oma karjääris kannapöörde ning loobus erialasest tööst laboris, kuna seal kasutati radioaktiivseid aineid, mis võinuks oodatavat last kahjustada. Siim Talvik sündis oktoobris 1993.
1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.
Nüüd juba endise bioloogi karjäär jätkus ärimaailmas. Kersti asus tööle müügimehena Siemensi sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega Haberst Infra AS), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleagset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."

Laste nimel rahateenimine osutus edukaks
Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega AS Uninet), mille asutasid aastal 1994 Andres Bauman ja Kaljulaidi tollane abikaasa Taavi Talvik. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud. Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige, registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.
Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 Eesti Telefon AS-is telefonikeskjaamade müügijuhina. Seal oli tema ülemuseks Valdo Kalm, kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".
Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina Eesti Hoiupanga investeerimispanganduse allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele Kadi Tarandile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -presentatsioonide ettevalmistamisega.
Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank Hansapangaga. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus Hansabank Markets. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.

Nüüd teeb Siim endale nime IT maailmas
Siim Talvik on lõpetanud bakalaureuseõppe IT kolledžis, juhtinud vahva nime ja eesmärgiga idufirmat Sorry As A Service, mille eesmärgiks oli aidata firmadel oma klientide ees vabandada ja senimaani on oldud konkurssidel edukad nii meil kui mujal.
Tänase seisuga on noormehel äriregistri andmetel osalus kahes firmas – peamiselt programmeerimisega tegelevad Insigma OÜ-s ja jaekaubanduses firugeerivas Delight Design OÜ.
Igaks juhuks olgu öeldud, et Siim Talvikul on ka nimekaim ning seepärast võib juhtuda, et ühe või teise Siim Talviku tegemised või ärid võivad vahepeal tunduda teise omad.

Karjääridaam ja täiskohaga isa
Väga palju, võiks öelda, ühe kuulsaima naissoost eestlase järeltulijate kohta teada pole, kuna oma tööst lähtuvalt ei ole nad avaliku elu tegelased ning seega ei tunne ka meedia ega tõenäoliselt nad ka ise, vajadust enda isikliku elu või karjääri kohta infot jagada.
Siiski võib iga lugeja ilmselt nentida, et Kersti jälgedes astuvad noored sirgeseljaliselt Eestit paremaks tegevalt tulevikku.
Kiita tuleb ka presidendi abikaasat Georgi-Rene Maksimovskit, kellest sai täiskohaga isa siis, kui ema Kersti töötas Euroopa Kontrollikoja liikmena.