Saatus: Küll mõni võib olla järjekindel

06.10.2019 19:00
Marta Roosipuu Illustreeriv pilt
Kommentaarid
2
Foto:

Maret puhkas koos sõbrannaga kolm nädalat Türgis. Ta oli alati unistanud puhkusest rannas, kus ta saab rahulikult raamatut lugeda ja kokteile trimbata, segamatult ja nii, et kellegagi rääkidagi pole vaja.

Ta valis puhkuseks tagasihoidliku aparthotelli, kus ei olnud käratsevaid lapsi ega suurt prallet igal õhtul. Sõbranna oli tal kaa-sas seetõttu, et tegelikult ta väga seal hotellis aega ei veetnud, sest teda ootas ees aastatagune armastus, kelle külastamiseks ta lihtsalt paketireisi broneeris, kuna nii oli isegi odavam ja juhuks, kui armastuse leek on selle pika lahusoldud aja jooksul kustunud, saab ta alati Mareti juurde kolida.
Aga õnneks läksid asjad nii nagu plaanitud – Maret sai omaette olla, Mare aga oma puhkusearmastusega aega veeta. Naised kohtusid vaid vähestel kordadel õhtusöögi ajal ja käisid mõned korrad koos shoppamas ning diskoteegis. Peamise osa ajast veetis Maret rannatoolil oma ulmekirjandust lugedes.
Ta oli üksik naisterahvas, kes oli just kuus kuud tagasi oma abikaasast lahku läinud, sest too teatas, et leidis endale poole noorema. Maret oli 47aastane ja mees 50. Nad olid koos olnud juba ülikooli ajast, seega pani Maret mehele diagnoosi – keskeakriis ja rutiin. Lapsed olid juba suureks kasvatatud ja nii siis nad kumbki oma teed läksidki. Maret oli oma põdemised juba ära põdenud ja otsustanud, et vaatab nüüd mõnda aega ringi ilma suurde suhtesse sukeldumata ja naudib n-ö kohustustevaba elu.
Tal oli isegi mõttes puhkuseromanss, kuid kõik need, kes talle rannas või basseini ääres silma tegid, tundusid liialt noored või mitte eriti intelligentsed.
Maret lootis, et ehk trehvab mõne mehega, kes oskab ka inglise või vene keelt rääkida, sest ainult kehakeeles end väljendada pole nagu ka päris see, mida naine vajab ja ootab.
No aga nii nagu karta oli, ei lähe elus asjad päris nii nagu plaanitud. Ühel päeval, kui Maret rannas raamatut luges, tuli ta kõrvale üks mees. Seisis seal pikkade pükste ja triiksärki riietatult. Maret mõtles, et äkki mingi kontoritöötaja hotellist. Mees küsis, kas ta võib istuda Mareti kõrvale. Maret lubas, miks mitte, seal oli palju vabu rannatoole ja ega siis mees teda sega, lootis ta.
Mees tutvustas end kui Ozan ja küsis Mareti nime. Ta rääkis väga konarlikku inglise keelt, mis meenutas pigem saksa sugemetega türgi keelt.
Mees võttis siis välja oma telefoni ja kasutas Google translate abi.

Esimene vestlus ja tutvumine käis nii
-Tere! Mina olen Ozan. Mida sa siin teed?
-Tere! Ma Maret, ma loen raamatut.
-Kas on huvitav raamat?
-Kui oleks igav, ma ei loeks.
-Kas sa oled abielus?
-Ei
-Kas sul on türgi mees?
-Ei. Ma ei taha ka.
-Sa oled väga ilus ja seksikas. Kas ma võiks su meheks hakata?
-Tänan, ei!

Selle põgusa vestluse peale sai mehel telefoni aku tühjaks ja ta jätkas oma saksa-inglise segukeeles Maretile lähenemiskatseid tehes. Maretile see esialgu isegi meeldis, et keegi üle pika aja talle lähenemiskatseid teeb ja nii palju komplimente jagab. Vaikselt aga hakkas talle see Ozan närvidele käima, sest ta tungis tema isiklikku tsooni. Nimelt paari minuti pärast istus ta juba Mareti rannatoolil ja sasis tema juukseid ning võttis Mareti telefoni, et selles siis google translate kasutada.
Maret muidugi lahkelt andis oma google translate kasutada, sest ta isegi tahtis mehele öelda talle arusaadavas keeles, et tõmmaku nüüd juba uttu.
Selle peale aga mees hoopis naeris ja lisas Mareti oma Facebooki sõbraks ning Instagrami ja veel Whatsappi. Oli tükk tegemist Maretil, et oma telefon mehe käest kätte saada. Mees isegi lõi teda lahtise käega põsele, kui Maret ütles, et ta ei taha endale türklast ega muud meest, vaid tahab lihtsalt rahus raamatut lugeda.
Mareti puiklemist nähes tuli rannabaaris töötav poiss Maretija Ozani juurde ning küsis naiselt, kas ta vajab abi. Maretile oli selge, et sellise käitumisega mees tuleb tõesti minema saata, sest ta oli juba üle tunni seal palunud ja nurunud ja Maretile kõikvõimalikke ettepanekuid teinud.
Rannabaari töötaja palus Ozanilt viisakalt, et too lahkuks. Enne seda aga annaks ta telefoni Maretile tagasi. Mees kasutas kähku võimalust ja googletranslatis Maretile järgmise teksti: Ma ei ole paha mees ja kole. Miks sa mind ei taha! Aga hea küll, ma lähen. Ma loodan, et sa leiad endale väga halva mehe!
Maret ei osanud muud öelda selle peale, et aitäh ja lihtsalt kohmetult naeratada.
Ta jätkas raamatu lugemisega kuid oli siiski veel hämmeldusest veidi endast väljas. Maret mõtles, et on ikka imelikud need lõunamaa mehed.
Pikalt ta mõelda ja heietada ei saanud, sest peagi saabus Ozanilt telefonikõne Instagrami.
Jeerum, Maret ei teadnudki, et seal ka helistada saab. Ta katkestas kõne ja pika pusimise peale sai ta mehe seal blokeeritud.
Varsti aga tuli uus kõne. Seda korda messengeris. Ka selle rakenduse kaudu sai Ozan blokitud. Whatsappi mees kirjutas, sinna ta ei helistanud. Palus Maretit nii üht kui teistpidi, et ta mõtleks järele, kui hea mees ta ikkagi on ja kui äge tulevik neid ees ootaks. Ta saatis oma maja pildid. Kirjutas et ta on ehitusbusinessi omanik, tal on mitmed hotelliprojektid, mis talle raha sisse toovad, naine ei peaks tööl käima, vaid lihtsalt ilus olema.
No seda kõike kuuldes oli Maret muidugi meelitatud, kuid ta ei tundnud siiski vähimatki tahtmist mehega rohkem kokku saada. Seega blokkis ta Ozani ka Whatsappis soovides mehele kõike head ja et ta leiaks oma armastuse. Mees aga saatis vihase emotikoni, sest tema olevat juba Mareti näol oma elu armastuse leidnud.
Blokk peal, arvas Maret, et nüüd on rahu majas. Hotelli territooriumile seda meest enam ei lasta ka, kuna rannabaari ja hotelli töötajaid oli vahejuhtumist teavitatud.
Maret sai kolm päeva rahus oma puhust nautida, kui ühel õhtul restoranis põrkas ta puhtjuhuslikult taas sama mehega kokku. Oli see nüüd juhus või tõepoolest mees jälitas teda, seda Maret ei osanud arvata.
Ta palus taas abi ja mees saadeti restoranist minema. Natuke oli Maretil isegi mehest kahju. Mees palus, et Maret annaks talle võimaluse ja võtaks bloki maha.
Peale restoõhtut saabus plese, please, please ehk palun, palun, palun sõnum Ozanilt, sedakorda venna või sõbra telefonilt.
Maret ei vastanud midagi. Veel nädalake möödus rahus. Siis aga hakkas naine iga päev oma hotelli ees õhtuti autot nägema, kus istus Ozan ja lihtsalt lehvitas talle.
See oli pisut õõvastav, Maret ei julgenud enam pimeduses üksi väljas käiagi.
Mees aga jättis talle kirju nii randa liivale kui hotelli – tal ei ole halvad kavatsused, ta tahab lihtsalt sõber olla.
Maret rääkis oma sõbrannale mehest, kuid sõbrannagi oli päris kahtlev ja pessimistlik.
Nii et Maret jäi enesele kindlaks, et meest oma ligi ei lase ja kõik. Paar päeva enne Mareti äralendu saabus hotellituppa suur sületäis punaseid roose ja taas kiri Ozanilt, kui väga ta teda ihaldab ja et Maret annaks võimaluse.
See oli Mareti meelest juba täiesti üle mõistuse, et kuidas keegi kolm nädalat järjest üritab tähelepanu püüda ja alla ei anna. Müts maha sellise mehe järjekindluse ees.
Koju jõudes võttis ta bloki maha ja andis mehele võimaluse, sest nii kaugelt distantsilt ei olnud tol võimalik ahistada.
Nad suhtlesid peaagu iga päev telefonis ja poole aasta möödudes oli mees õppinud juba natuke ka inglise keeles rääkima ning suutis end ilma google abita väljendada.
Ta kutsus naise Saksamaale, kus ta üht hotelli ehitas ja lubas naisele, et ta ei hakka teda survestama ning ta võib olla isegi lihtsalt sõber. Ta broneeris naisele eraldi toa ja ostis lennupileti.
Maret võttiski julguse kokku ja lendas kohale. Igaks juhuks informeeris ta oma sõpru, kus ja kellega ta on, et kui midagi peaks juhtuma, siis nad teavad, kust naist otsida.
Õnneks pidas mees end normaalselt ülal ja ei andnud põhjust mingiks paanikaks. Ta korraldas romanilise õhtusöögi, kinkis naisele kõrvarõngad ja kaelakee, kutsus teda oma printsessiks... Ta imetles Maretit ja lausa kiirgas rõõmust, kui naine tema ette ilmus. Mõne ajaga sulas ka põhjamaine naine ja nüüd ongi nad koos juba üle aasta. Mees ei olegi türgi rahvusest, vaid kurd ning ta pole ka moslem, nii et jõuluajal sõid nad koos suu matsudes seapraadi ning olid väga rõõmsad.
Selle loo peale võib Maret öelda, et mõnikord tasub oma soove mitte nii vaoshoitult väljendada, vaid lennata täiega peale ja nõuda seda, mida tahad. Mõnikord peletab selline käitumine inimesed eemale, aga mõnikord viib järjekindlus sihile. Maret naerab, et nüüd on tal ahistajast armuke. Eks näis, mis sellest loost edasi saab ja kas sel on happy end või tuleb eludraama seriaalil mitu osa...



Vaadatud 1323 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jeesus Kristus

Ahnus ja rumnalus tunduvad olevat lõputud...

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi