Sahin: Sveta Grigorjeva kõne kirjutas tema peika Jürgen Rooste?

Luuletaja Sveta Grigorjeva taasise­seisvumispäeval peetud kõne oli mõnevõrra ootamatu tonaalsusega, väga heas, lausa loitsivas eesti keeles, sotsiaalselt terav ning kindlasti tähelepanu äratav ja meeldejääv.

Tõsi küll, poetess ja koreograaf Grigorjeva ise pole päris selle sihtrühma esindaja, kelle kaitseks tema kõne oli suunatud – Prantsusmaal õppinud ja muuhulgas ka Gröönimaal lavastanud daami ja tema loomingut on korduvalt toetanud Eesti Kultuurkapital ning eneseteostusest ja avaldamisvõimalustest tal puudust pole. Muuhulgas on proua Sveta üks väheseid progressiivseid Eesti kultuuri­tegelasi, kes pole võtnud seisukohta oma loomingus sõna „neeger” kasutamise teemal – nimelt lubab ta ühes luuletuses teha kolm last ja kõik neegriga.
Oma osa on Sveta Grigorjeva kirjanduslikus tähelennus ehk ka tema partneril Jürgen Roostel, keda peetakse Eesti kirjandus­elu asjatundjaks ning kes on saanud rea erinevaid kirjanduspreemiaid ja töötanud ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana.
Eraelulise vahepõikena võib meenutada, et just Grigorjevat seostatakse Jürgen ­Rooste abielulahutusega tõlkija Ester ­Roostest, kellega koos on saadud kaks last.
Nellile on sahistatud, et Grigorjeva kõne nii mõjuvaks lihvimisel aitas tublisti kaasa just tugeva toimetajaoskusega Jürgen ­Rooste.
Vahet pole, igatahes oli Grigorjeva poolt ettekantud kõne teatraalne ja tähelepanu otsiv. Kas just õigel päeval ja õigel kohal, selle eest vastutavad pigem ürituse korraldajad.
Kas tõesti on vabariigi tähtsaimal kantseleil nii palju siseprobleeme, et ­perfomance´ite võimaldamine aitab neilt suuremat tähelepanu kõrvale juhtida?