Piusa Juss: september tuleb tänavu suvisem

Septembri esimesel poolel jätkub augusti tendents, et temperatuur ei hakka sügise poole kiiresti langema ja püsib suviste näitude lähistel, ehkki 23-25-kraadist sooja me enam ei oota.

Kui aus olla, ega seda 25-kraadist ilma ei olnud palju ka juulis või augustis. Samas oli lõppenud august ilma poolest juulist ikkagi meeldivam. Peamine vahe oli selles, et augusti jahedamad päevad ei olnud nii jahedad ja vihmased nagu juulis. Augustis tuli tugevaid paduvihmu, aga pidevate hoovihmadega päevi oli märksa vähem kui juulis. Niinimetatud temperatuurifoon püsis augustis 20-24 kraadi vahel, kui juulis oli see 19-22.
Kui nüüd veel lisada, et august peab normi järgi olema kraadi võrra jahedam kui juuli, võime 29. augustil seda lugu kirjutades olla kindlad, et viimase suvekuu temperatuur oli keskmisest soojem.

Lühiajaline kuumus
Kuumusega oli augustis sarnane seis juuliga – kui see saabus, siis lühikeseks ajaks. Kagust tuli troopiline õhumass kohale 6. augusti õhtuks ja püsis Eestis 8. augusti öötundideni. Kardeti meeletut tormi, kui see kuumus asendus jahedama ilmaga, aga midagi väga hullu ei tulnud.
Teine lühike kuumus, mis kulmineerus 16. augustiga, oli täiesti rahulik. Kui see lõppes, ei järgnenud isegi korralikku sadu. Ent kui 7. augustil oli kogu Eestis üle 30 kraadi sooja, siis 16ndal ainult Lõuna-Eestis. Aga 2018. aastast alanud traditsioon, et mingil ajal peab suvel temperatuur tõusma mitte ainult 30ni, vaid lausa 32-33ni, jätkus tänu augustile ka tänavu. Mis siis, et ainult üksikutel päevadel, suve maksimum oli Eestis sama kui eelnevatel aastatel.
Pärast suhteliselt sooja augustit saame öelda, et kuuendat aastat järjest on Eestis suve keskmine üle normi. Aga need suved on muidugi erinevad – 2018 ja 2021 olid väga kuumad ja noil aastatel kestis palavus mingil perioodil isegi kuu aega järjest. Mullu oli meil erakordne juuni lõpp alates jaanipäevast ning rekordiliselt soe augusti teine ja kolmas dekaad. Millegipärast on aga sellel soojade suvede perioodil juuli olnud tihti keskmisest jahedam. Viimase kuue aasta jooksul ei olnud ainult 2018. ja 2021. aastal juuli jahe, ülejäänud neljal aastal oli.
Tänavust suve saab kõige rohkem võrrelda 2019. aastaga, kui üldine keskmine oli umbes sama (pool kraadi normist soojem), aga temperatuuri käik siiski erinev. Tänavu ei olnud suvel sisuliselt ühtki külmalainet pärast erakordselt jahedat juuni algust (kokku neli päeva). Neid perioode, mis olid juulis, võib nimetada keskmisest jahedamateks, aga mitte külmalaineteks.
2019. aastal olid aga juuli algul ning vahemikus 29. juuli – 7. august üsna konkreetsed külmalained. Põhjast tuli 2000 km laiune front, mis totaalselt lõi ilma külmaks. Tänavu polnud nii ekstreemseid muutusi üldse. See-eest oli neli aastat tagasi üsna tugev kuumalaine juuli 3. dekaadil (21.-28.) ning erakordselt soe periood juuni algul ja augusti lõpul. Need tasandasidki jaheduse ja nii on viimase kuue aasta kaks jahedamat, kuid mitte keskmisest jahedamat suve (2019 ja 2023) üsna võrdsed.

Suvi ei lõppenud järsult
Tänavu oli juuli ja augusti 62st päevast 45-l ehk siis kolmveerand kogu perioodist maksimumtemperatuur 19-22 vahel. Just see fakt iseenesest muudab mõne inimese jaoks suve jahedaks – soojust ju pole, kui arvestada, et enamik neist päevadest olid ka pilvised või poolpilvised. Aga ei ole ka külma! Kui juuli ja augusti jooksul pole ühtki (!) päeva alla 18 kraadi, on see ka omaette fenomen.
Nagu ma ennustasin Maalehes, ei lõppenud suvi seekord pauguga. Pean silmas, et kui südasuvi on väga kuum (näiteks 1994, 1999, 2010, 2014, 2021), toimub augusti keskel tihti dramaatiline jahenemine ja augusti lõpus on sooja ainult 14-16 kraadi. See ei ole üldse mingi erand, sellist ilma on meil augusti teisel poolel olnud sageli. Ent tänavu langust ei tulnud.
Kesk-Euroopasse jõudis alates 10. augustist väga kuum õhk ja paari päevaga kerkis termomeetri näit 20 kraadilt 35ni. Balti riikidest sai sellest kuumusest üsna suure osa Leedu, väikese osa Läti ja üliväikese osa Eesti. Kuid samas vältis see „soojamull“ võimaluse, et põhjast saaks meile tulla külmemat õhku. Meie ilm oli augustis nö tasakaalus.

Septembris ei langegi alla 15 kraadi?
Mullu leidis järsk langus aset augusti viimastel päevadel. 28. augustil oli veel 30, aga 31. augustil vaid 14 kraadi sooja. Septembri esimesel dekaadil jahedus süvenes ja tegu oli ühe meie kõigi aegade külmima septembri algusega. Teisel ja kolmandal dekaadil normaalne ja kohati soojapoolne ilm naasis, aga see ei päästnud – september tuli meil mullu keskmisest kaks kraadi jahedam, ehkki kuivem (79% saju normist).
Tänavu me midagi sellist ei näe. Septembri esimesel dekaadil toimub kerge jahenemine nagu ta sel ajal ikka peab toimuma, aga päevane temperatuur püsib traditsiooniks saanud 19 ja 22 kraadi vahemikus. Seda tingib fakt, et põhjasuunalisi õhuvoole, mida tänavu suvel oli haruldaselt vähe, ei ole ka septembris oodata.
Täpselt samamoodi ei juhtu midagi dramaatilist ka septembri keskel või teisel poolel. Ilm läheb suvistelt numbritelt üle sügiseks, aga 15 kraadist allapoole oluliselt ei lange. Põhiliselt püsib temperatuur septembri teisel ja kolmandal dekaadil 15 ja 19 kraadi vahel, mis on normist 1-2 kraadi soojem.
Tõsi, näen võimalust, et pärast pööripäeva (ca 25. septembril) võib külmalaine saabuda, aga pigem jõuab see kohale oktoobri alguses. Kuid eks vaatame, see variant on õhus. Ilm läheb kuu lõpu poole pilvisemaks, aga ma ei usu, et tuleks mingit laussaju lainet. Sajab ikka aeg-ajalt ja vihma hulk jääb normile üsna lähedaseks.