Tartu rahulepingu bankett algas enne kui allakirjutamine

02.02.2020 20:20
Gert Liivamäe
Kommentaarid
2
Foto:

ETV näitas seitsmel järjestikusel õhtul pooldokumentaalset lühisarja “Hetk ajaloos”, kus Tartu rahulepingu sõlmijad olid kogunenud 1. veebruari õhtul ühisele pidusöögile ja meenutasid, kuidas jõuti rahulepinguni.

Läbirääkimistel osalejate mälestustest selgub, et Tartu rahuläbirääkimised olid pingelised, kuid samas õppisid vastaspoolte esindajad väga põhjalikult üksteist tundma ja said päris lähedasteks.
Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse juba 4. detsembril 1919. Eesti rahusaatkonna esimeheks määrati Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni juht oli Leonid Krassin, keda hiljem asendas Adolf Joffe.
Eesti delegatsiooni sekretär Tartu rahuläbirääkimistel William Tomingas kirjutab oma mälestustes, et pühapäeval, 1. veebuaril alanud viimane koosolek kestis üle südaöö ja lepingu lõpliku allakirjutamise hetkel oli kell 00.45. Seega sai lepingu sõlmimise kuupäevaks 2. veebruar.
1. veebruaril pidi koosolek algama keskpäeval, aga Vene delagatsioon oli lepingus avastanud trükivea ning dokument tuli trükikotta uuesti ladumisse ja trükkimisse saata. Pidu oli juba aga kokku lepitud. Poska ja Joffe koos otsustasid, et kuni uut lepingut trükitakse, algab bankett siiski õigel ajal kell 20. Tomingas meenutab, et õhtusöögilaual olid nii vahuvein kui ka viin, ning Poska ja Vene delegatsiooni liige Gukovaski jõid palju tervisenapse.
Enne kella 23 tuli teade, et leping on valmis allakirjutamiseks ja asjaosalised hakkasid suunduma allakirjutamispaika. Tomingas meenutab, et voorimehe saani läksid Poska ja Gukovski omal jalal, aga värske õhk mõjus nii, et saanist üles tõusmisel tuli mõlemat aidata. Tomingas juhatas Poska tema oma tuppa. Kui delegatsioonide liikmed ja riigitegelased hakkasid kogunema, läks Tomingas Poskat kustuma ja leidis ta magamas. Ta äratas delegatsiooni juhi üles, turgutas teda natuke ja ütles, et kõne tuleb ju ka pidada.
“Kõne?” küsinud Poska. “Kõnesid on ennegi peetud.”
Kõik läkski hästi ja Tomingase meelest pidas Poska suurepärase kõne.
Jaan Poska suri juba 7. märtsil 1920.
Nõukogude Venemaa poolt rahulepingule alla kirjutanud samuti väga kogenud diplomaat Adolf Joffe sooritas 16. novembril 1927 enesetapu, kuna Stalini ja Trotski võimuvõitluses toetas ta alla jäänud Trotskit ning ta ei saanud ka partei keskkomiteelt raha ravisõitudeks välismaale. Trotski lasi Stalin laskis mõrvata 1940. aastal Mehhikos.



Vaadatud 533 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
dollaroff

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-rahu-tegi-eestist-bolsevike-kullapesula?id=7139626 https://objektiiv.ee/jaak-valge-rahapesu-ajaloolisest-kogemusest-eestis/

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi