Tibi Weekendil: põõsastes seksitakse ja üks kalevipoeg kaanis mu koksi ära
Sellel aastal juba kolmandat korda toimuv ja Baltikumi suurimaks festivaliks peetav Weekend Festival on lõpule jõudnud ja kuurortlinn Pärnu lakub taas haavu.
Sel aastal oli küll korraldus parem, kuid hinnad kõrgemad ja rahvast hinnanguliselt rohkem. Oli tunda, et Pärnu selle- aastaseks meluks valmis ei olnud, sest öisel ajal oli enamus reivimiskohti juba kinni ja süüa-juua pea võimatu leida või siis oli ootejärjekord umbes tunniajane.
Mitte just kõige odavam festival
Weekend Festival veel Euroopa parimate festivalide nimistusse trüginud ei ole, ent hinnaklassi poolest teeb Euroopa parimatele silmad ette. Eelmistel aastatel olen kõvasti jälginud oma festivali eelarvet, kuid sel aastal millegipärast mõtlesin, et las läheb, vaatame, mis saab. Minu ainukeseks eeliseks on see, et majutuse eest Pärnus muretsema ei pea, koht tuttavate juures on olemas, aga üldises plaanis ilma kindla eelarveta aega veeta oli viga.
Alustame sellest, et kevadel tuli kolmepäevase passi eest välja käia sada kakskümmend eurot, enne Weekendi Lätist alkohol kusagil kuuskümmend eurot ja siis puhtalt festivali alal nelja päeva toitlustamise ja joomise eest läks kolmsada eurot. Kokteilide hinnad olid platsil kaheksa või kaksteist eurot, õlle ja siidri hinnad vahemikus kolm kuni viis eurot. Keskmine praad või burger kümme eurot, kebab kaheksa eurot. Ja nii see kolmsada märkamatult täis tuligi. Siiski, õppides oma vigadest, on mõistlik igal juhul arveldada sularahas ja kaasa võtta kindel summa. Kaardiga kogu aeg makstes see reaalsustaju sellise möllu vahel lihtsalt kipub kaduma ja koju tulles avastadki suure augu pangaarves.
Korraldusliku poole pealt oli sel aastal ka ühtteist muudetud. Peavärav oli toodud rannaalale lähemale ja festivaliala tundis ise ka kuidagi suurem. Üllatuslikult oli Pärnu Kuursaal aedadega kinni kaetud ja festivali külastaja ei pruukinud tähelegi panna, et üks meelelahutusasutus otse aedade taga asub. Paremini oli organiseeritud liikumine lavade ja vetsude vahel, eraldi oli mõeldud vip-külastajale.
Eelmisel aastal oli see korraldus täitsa segamini ja tore, et korraldaja on õppust võtnud. Küll aga ajasid mind marru peasissepääsu taga ootavad velotaksod, kes tahtsid sust sõna otseses mõttes üle sõita. Nad olid seal kõik segamini puntras koos ja kui keegi kliendi napsas, siis starditi nagu segased.
Festivaliala ise oli pigem tagasihoidlikuma kaunistusega kui näiteks Positivus ent oli tunda seda festivali vibe´i igas nurgas. Rannaalale oli toodud massiivsed kunstpalmid, mis küll natukene mõjusid pentsikult, ent arvestades üldmeeleolu tekitasid soojamaatunde küll.
Siin-seal põõsaste all ja vahel käis ka aktiivne iibe tõstmine ning kuulsamad paugutajad on ka juba suuremate meedia esikaantele jõudnud. On tunda, et Weekend Festivali korraldamine muutub aastatega paremaks ja ega Euroopa festivalide tippude hulka jõudmine ei ole üldse mitte välistatud. Siiski – väliskülastajat on veel väga vähe ja siin-seal võis kohata kas soomlasi või lätlasi. Kaugemalt tulijaid silma ei hakanud.
Afterparty Sunsetis
Festivali ametlikud järelpeod toimusid ööklubis Sunset ja seal tuli pileti eest välja käia kakskümmend eurot. Rahvast oli klubis murdu ja istumis-astumisruumi polnud. Klubis oli selgelt näha, et peole mahtusid ka kohalikud dressi-tossu tolgused, kes festivalist ise osa võtta ei jaksanud ja klubis siis täie raua eest paugutada üritasid. Kõigele lisaks kaanis üks Sindist pärit kalevipoeg mu koksi ka ära vabandusega, et tal tõesti on eilsest peost paha olla ja ei suuda ise diivanilt püsti tõusta. Päev hiljem nägin sama mehepoega festivali sissepääsu ees päise päeva ajal pingil magamas.
Hoopis teine vaatepilt aga avanes Pärnu läbutänava kolmnurgas, kus rahvas kogunes tänaval ja pidu jätkus täiel määral vabas õhus lõbustusasutuste ees. Sunset üllatas aga positiivselt oma kuurortile omase rannabaari atmosfääriga ja kui ei oleks teadnud, et viibid Pärnus, siis võrdleks olemust mõne Ibiza laadse loungiga.
Pealava kõige tähtsam
Festivalialal oli kokku kolm lava: pealava ja kaks väiksemat. Põhitõmbenumber oli ikkagi pealava ja pealava viimane esineja lõpetas uhke ilutulestiku saatel. Viimasel päeval oli pealaval viimaseks esinejaks Martin Garrix ja tema tegi oma seti lausa 30 minutit pikemaks. Võimsa etteaste tegi aga oma eesti Cartoon ja The Chainsmokers. Natukene nagu lahjaks jäi Syn Cole, kelle setist oleks võinud oodata rohkemat, ent ilmselt on nimi haibitud kõrgemaks kui tegevus ise järele jõuab. Head meenutust pakkus taas ka räpiduo Rae Sremmurd, kes Positivusel juba nähtud, ent Weekend lahjemat showd küll ei pakkunud. Eraldi märkimist väärib aga ka kindlasti Armin van Buuren, kes on niigi pärjatud edm artist ja näitas oma headust igast küljest.