Tulnukate röövimise lood

Üks argument tulnukate olemasolu kinnituseks on see, kui tohutu arv inimesi väidavad, et on neid kohanud.

Neid lugusid on erinevaid, mõned on omavahel sarnased ja teised nii kummalised, et neid oleks raske välja mõelda. Järgnevalt on kirja pandud mõned lood, mille lugemise järel on raske neid mitte uskuda.

Allagashi röövimine
Aastal 1976 läksid neli kahekümnendates eluaastates sõpra Maine osariigis telkima. Teisel ööl märkasid nad väga heledaid tulesid, kuid ei midagi rohkemat. Kolmandal ööl otsustasid nad proovida öösel kala püüda. Kanuus istudes märkasid nad taas eredat valgust. Üks meestest proovis taskulambiga vilgutada SOS signaali. Valgus tuli neile lähemale ja ümbritses neid kõiki. See on viimane asi, mida nad mäletavad.
Teadvusele tulles olid nad tagasi oma telkimisplatsil. Neil polnud mingit mälestust, mis toimus pärast valgust või kuidas nad jõe pealt oma asjade juurde olid saanud. Nad olid jätnud telkimisplatsilt lahkudes lõkke põlema, nii et see oleks pidanud ka nende tagasi tulles veel hõõguma, kuid kõik söed olid kustunud.
Jack oli esimene, kellel tekkisid õudusunenäod. Ta nägi unes, kuidas pikkade kaelte ja suurte peadega olendid uurisid tema kätt, samas kui Jim, Chuck ja Charlie istusid eemal pingil, ega saanud midagi teha. Olenditel olid suured metallisarnased helendavad silmad, ilma silmalaugudeta. Olendite käed sarnanesid putukatele ning neil oli neli sõrme. Hiljem tekkisid teistel meestel sarnased õudusunenäod. Jim läks 1988. aastal uudishimust UFO konverentsile, mida juhtis Raymond Fowler.
Jim kohtus korraldajaga, kes oli tema loost vaimustuses, sest see oli mitme tunnistajaga juhtum. Fowler soovitas meestel proovida hüpnoosi, et kadunud mälestused taastada. Hüpnoosi käigus selgus, et kõigil neljal mehel olid kustutatud mälestused röövimistest ning piinlikest füüsilistest uuringutest, mis sisaldasid ka naha ja kehavedelike proove. Tulnukate kirjeldused ühtisid ja samuti nende joonistused olenditest, sõidukist, instrumentidest ja ruumist, kus nende peal eksperimenteeriti. Viimane oli sarnanenud loomaarsti kabinetile, kus oli hõbedane laud. Kummaline oli ka see, et üks meestest kirjeldas, et tal oli justkui võimatu olenditele keskenduda, miski justkui segas tema tähelepanu­võimet.
Psühhiaatri hinnangul olid kõik mehed täie mõistusega ning läbisid edukalt ka valedetektori testi.

Betty ja Barney Hilli röövimine
Abielupaar sõitis 1961. aastal pärast puhkust Niagara kose lähedal tagasi kodu poole. Nad arvasid, et nägid langevat tähte, kuid see liikus mööda taevast ringi ja muutus siis suuremaks. Nad otsustasid aeglaselt selle poole sõita, kuni see keset kiirteed seisma jäi – neist vaid 25-30 meetri kaugusel. Barney otsustas autost väljuda ja asja uurida. Ta nägi tulnukate õhulaeva 8-11 „humanoidi,” pööras ringi ja jooksis auto poole tagasi, karjudes „Nad võtavad meid kinni!”. Barney jõudis autosse ja nad sõitsid koju. Kodutee oleks pidanud kestma mitte rohkem kui kolm tundi, kuid kella vaadates selgus, et nad olid sõitnud seitse tundi.
Koidikul koju jõudes täheldasid mõlemad, et neil on kummalised seletamatud impulsid ja tundmused. Näiteks nõudis Betty, et nende kohvrid oleksid tagaukse juures. mitte maja põhiosas nagu varem ja nende käekellad ei hakanud enam kunagi tööle. Barney märkas, et tema binokli rihm oli rebenenud, kuid ta ei mäletanud, kuidas see võis juhtuda. Mõlemal oli vastupandamatu soov minna pikaks ajaks dušši all ja end põhjalikult puhtaks pesta. Mõlemad joonistasid peaaegu ühesugused pildid sellest, mida nad olid näinud. Kumbki ei suutnud meenutada tervet kodu­teed ja kui nad üritasid, hakkas kõrvus kumisema ja mõtted muutusid katkendlikuks. Neil oli vaid õrn mälestus, et nende auto ette olid veelkord ilmunud helendavad kerad ja Betty ütles „Mitte jälle!” ning Barney pööras selle peale 3. maanteele.
Pärast paaritunnist und Betty ärkas ja uuris riideid, mis tal seljas olid. Kleidil olid rebendid allääres, luku ja õmbluste kõrval. Samuti oli kleidil roosakas pulber, kuid see pudenes maha ja ta ei saanud seda enam kokku pühkida. Ta mõtles kleidi minema visata, kuid otsustas selle siiski alles jätta ja praeguseks hetkeks on viis erinevat laborit sellelt proove võtnud. Tulemused on laborite sõnul puudulikud. Abielupaari auto kapotil on seletamatud ringi kujulised moodustised, mille peale lähevad kompassid hulluks. Aja möödudes meenub neile järjest rohkem detaile ning nad on hüpnoositeraapia mõjul joonistanud oma versiooni päikesesüsteemist.

Jätkub ajakirjas...