Üllar Luup: hinnatõusu tõttu ostan tunduvalt vähem õlut, siidrit-longerot veel harvemini

27.01.2025 10:15
Hillar Kohv, Foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
10
Foto:

Uurisime meie avaliku elu tegelastelt, kas hinnatõus on pannud ostukorvi muutma? Mida nad enam ei osta ja millega asendanud.

Sirje Potisepp: „Kindlasti väga vaatan ja planeerin mida ja millal osta. Vaatan samuti sooduspakkumisi, jälgin kliendipakkumisi ja nii saab Eesti toidu suht normaalselt veel kätte. Tooteid, mis on ülemaksustatud minu jaoks ja impulssoste ei tee. Kuna eelistan lihtsaid toite, siis muutusi pole ma ostukorvis teinud, kuid hindu jälgin küll. Kasutan ka oma perenaiselikku nutikust toidu valmistamisel ja saan hakkama. Aga loomulikult on hinnatõusu tunda ja see on olnud kiire ja järsk ning kahjuks jätkub.”

Üllar Luup: „On muutnud küll, aga mitte nii, et mida enam ei osta. Ostan lihtsalt tunduvalt vähem, näiteks alkoholi - õlut vahel harva, siidrit või long drinki veel harvemini. Igapäevast leiba ja piima ostan vastavalt vajadusele, muid asju samuti. Üldiselt pean silmas ka allahinnatud kaupu ja ostan peamiselt neid.”

Pille Pürg: „Eks elu näitab, mida või kas jätta ostmata. Hetkel siiski pole pidanud millestki loobuma.” .

Jürgen Ligi: „Ma ostan sõltumata hinnatõususust alati ainult vajalikke asju. Viimased poolteist aastat tarbin eriti vähe, sest fookus on maamaja ehitamisel ja laenusumma vähendamisel. Aga varusin energiasőja alguses ka vana hinnaga korraliku kriisivaru ja see hoiab praegu kõvasti kokku. Väga tasuv rahapaigutus on olnud.”

Annely Akkermann: „Ma ostan põhiliselt kodumaiseid toiduaineid ja teen ise süüa. Kallid on poolenisti või lõpuni valmis tehtud toidud. Ise tehtud kihnu sai maksab endiselt ca 1.50 tükk ning sellest piisab ühele inimesele nädalaks.”

Aivar Ruukel: „Ostan vähem alkohoolseid jooke. Sätin toitumist tervisele sõbralikumaks. Õlle asemel püüan juua Värska vett. Küllap on siin hinnatõusu kõrval ka oma osa vanuse tõusul.”

Allan Hirve: „Me saame hakkama. Aga toidupankade järjekorrad pikad. Masendav. Oodatakse et süüa saada pikas järjekorras. See pole õige. Eesti riik on nii alla käinud et otsitakse süüa toidukappides ja Toidupanga abil samas kui kassapidaja saab 700 eurot palka teenivad meie saadikud tuhandeid pluss autojuht, tasuta reisimine jne. Meie peame vaatama kuidas ellu jääda. Miinimumpalgast peab ka kütust ostma, et saaks tööl käia. Õnneks mina nälgima ei pea aga ma pole ka pime. Näen kuidas elatakse. Tuttavaid on küll, kes toidukappides ja toidupangas abi otsivad. Aga olgem ausad. Kui liha on 8 euri, jätan ostmata. Kui kampaanias 4 euri siis võtan. Ikka mõjutab meid kõiki. Enne sai kohvile kogu aeg piima ostetud. Nüüd ei raatsi kui pea 1.50.”

Arnold Oksmaa: „Oma töös Maxima Eestis ja olen näinud et hinnad on tõusnud, ehk liha on vist see kallim ma arvan, et selle asendada pizza või muu jutuga, šokolaad on kallis, ehk mingit magusat saia osta või nii, aga 3 aastaga on hindades tõeline hüpe käinud. Siiski Lidl ja Maxima teevad kampaaniaid kus saab ja odavamalt osta toiduaineid.”

Rita Kaljus: „1. On seda toimunud ja järjepidevalt kahjuks! 2. Asendusaineid ei osta! Ostan harvem allahinnatud punast kala. Seda saab tuliselt külma veega pestud ja siis sidrunisoolaga hõõrutud tugevalt ja kaua. Siis pipardatud ja igal juhul kubana paberisse tükkidena paigutatud. 2. Ei osta magusat abikaasale: pigem lahjad hõrgutised nagu kohupiimataskus, kohupiimakaid lahjad , ka muidugi allahindlusega märgistatult. 3. Põltsamaa tooteid ei osta enam üldse: kallid ja pudrusegatis mingisugune" 4. Kohvi joome armas Hillar valivalt. Kakao juurde veidi ja on kui rikka kohvi lausa! Elame veel: see aasta ei juhtu, aga järgmisel aastal tõuseme kui 1343.aastal ja hangude ja rahvaga, ja suure , suure hulga rahvaga. Ega need sigudikud aru ei saa, mis meiega siin all -linnas toimub RSK! Metsatölli on vaja ette otsa kutsuda meile!”

Viktoria Betlem: „Eks katsun veel oskuslikumalt-odavamalt osta, kui varem.”

Marco Tasane: „Kusjuures ei ole .... saan omad kaubad ikka ostetud mida vaja ....isegi kala (lõhe , forell) olen hakanud rohkem ostma! Õnneks pole pidanud viimased 4 aastat pidanud väga toitude hindasid jälgima.... aga loomulikult elu on läinud ikka väga kalliks. President Rüütli ajal oli elu ikka väga odav....kes siis ka kalliks pidas siis oma lohakus. Alkoholile ja suitsule mul raha ei kulu. Ja mingi 3 x kuus suudan käia ka väljas söömas - tehes isegi sõpradele väljas. Aga peale koroonat käib rahvas väljas söömas ikka vähem." 

Margit Peterson: „Pisut küll, aga mitte oluliselt. Me toitume pojaga juba aastad tervislikult ja oma juurikaid jõuame ikka osta. Kui ise süüa teha, tuleb alati soodsam. Praegu saame veel hakkama, aga iial ei või teada mida homne toob. Aga tõsi ta on, et kui elu samas tempos siin kallil kodumaal kallineb, tuleb lihtsalt minema minna, millele mõtlemast leian ennast üha tihedamini. Kaugel see teostus enam...”

Hannes Vanaküla: „Mis puudutab ostukorvi, siis juba ammuilma ostan ainult hädavajalikke asju. Luksuskaubad ja meelelahutus on juba ammu maha tõmmatud. Kahjuks arvete pealt kokku tõmmata ei saa. Ainus koht, kust veel saab kokku hoida, on heategevus. Nüüd jäävad lihtsalt mõned loomakesed nälga ja mõni pensionär, kelle juurde pean autoga sõitma, jääb külastamata, sest kütus ju maksab.”

Meisi Volt: „Minu ostukorv pole hetkel muutunud ja ikka armastan samu asju. Küll aga soetan rohkem kampaaniate tooteid ning vaatan, millistes kauplustes on targem käia.”

Reigo Tamm: „Täna veel ei ole pannud muutma.”

Sirje Põllu: „On ikka pannud kokkuhoidu tegema. Ma ei valmista kodus sealiha juba aastaid. Ma ei keeldu, kui külas seda pakutakse aga selle võrra on ka toidukorv odavam. Tarbin põhiliselt kana ja kala. Ka delikatess juuste sööme harvem ja panustan taas rohkem aega kodus toidu valmistamisele.”

Heiki Hainsalu: „Jaa kindlasti jäävad nüüd paljud tooted ostmata. Mõned tooted asenduvad odavamatega ja tuleb jälgida soodustusi, kampaaniahindasid.”

Viktor Vassiljev: „Mul pensioni tõstetakse indekseerimisega igal aastal samapalju kui hinnad tõusevad, nii et ei ole midagi tähele pannud.”

Gunnar Loho: „Ostan ainult hapukoort ja Peremehe leiba. Olen ise teinud kõik hoidised (sel aastal üle 360 purgi). Piim farmist, munad, juurvili talust. Metsaannid metsast, lihakonservid otse erategijalt, juust hõlmaalt kellegi käest jne. Suhkrut ei tarvita - selleks on mesi. Soola varud on aastateks. Suhkrut ehk niipalju kui on vaja konserveerimisel maitse tasakaalustamiseks. Hapukapsas otse tegijalt. Õunamahl ja marjad (sügavkülmas) - ka oma aiast. Kalakonservid teen ise. Kuivproduktide tagavara on piisav. Kartul tuuakse otse koju kui helistan. Kitsejuust ka. Võid olen ka ise teinud aga hetkel olen tööga hõivatud ja olen seda ostnud. Hetkel veel enda poolt tükeldatud ja sügavkülmas hakitud juurvili. Peeti ka tuuakse talust tellimise peale. Kui viitsiks jännata siis teeks ka hapukoore ja leiva ise.”

Ester Vilgats: „Ei ole pannud muutma.”

Regina Jaakson: „Hetkel pole hinnatõus meie pere ostuharjumusi muutunud. Soetame ikka nõnda ja neid samu asju, mida tavaliselt.”

Sami Lotila: „Minu dieet on üsna askeetlik, sest ma ei söö laktoosi ega gluteeni. Ja mitte ka punast liha. Toon Helsingist Tallinnasse üllatavalt palju igasudu toidukraami, sest Tallinnas on paljud asjad liiga kallid, ja liiga ebakvaliteetsed. Eesti aed- ja juurvilja ma näiteks ei söö. Ka värske rukkileiva hinna-kvaliteedisuhe on Eestis paigast ära. Banaanidest: Eestisse tuuakse ilmselt need banaanid, mis ei soomlastele kõlba. Jogurt on Tallinna poodides ulmelistes hindades (va. võib-olla Lidl), samuti ka juust – eriti laktoosivaba juust. Seemneid, eriti kõrvitsaseemneid, söön ma palju, ja ka need toon ma Helsingist – seal on soodsamad hinnad ja laiem valik. Kokkuvõttes võiksin öelda, et ma tõesti ei saa aru, miks eestlased on nõus tasuma selliseid hindasid, mida nende käest küsitakse toidu eest – või miks nad üleüldse on nõus elama riigis, mille nimeks on Eesti.”

Villu Põldma: „Enne läks pensionist maha 20% käibemaksu, nüüd läheb maha 22% ja ka automaks, hiljem läheb 24% pensionist riigile tagasi käibemaksuga, seega võib arvata, et neto Pension väheneb vähemalt ühe neljandiku võrra. Pensioni tõus pole kunagi olnud 25% ikka ainult 5%. Lõpuks hakkab ka sõjamaks maha minema, ehkki Eestis sõda ei tule. Maailma jagatakse kokkulepetega ära. Uus "Jalta" kokkulepe. Pension võib väheneda isegi 30%-le.”

Vaadatud 2111 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Lätt vo V*tt

Maksud maksa! Vot nii! Maksad sõidavad!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi