13aastane Nikita Tuur suri mõrva, mitte poiste tüli tõttu

13aastase Pärnus ­surnuks pekstud Nikita Tuuri lähedased pole nõus väitega, et ­tegu oli pätipoiste ­vahelise tüliga.

Pühapäev oli Pärnus paljude inimeste jaoks väga kurb päev. Linnalähedasele Uulu kalmistule sängitati puhkama 13aastane Nikita Tuur, kelle lühike elutee lõppes 5. augustil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Haiglasse sattus Nikita ränga kuritöö tulemusena – 30. juulil peksti ta Pärnus nii hullusti läbi, et arstid ei suutnud teda enam päästa.
„Peksjaid oli kolm inimest, mitte üks,” kinnitab Nikita vend Pavel. „Kahjuks praegu ma ei saa rohkem midagi öelda, kui asjad jõuavad sinnamaani, kus ma saan sellest rääkida, siis ma annan teada teile," lisab ta.
Ka ametlik info kinnitab, et rängal kuriteol oli mitmeid pealtnägijaid, kuid keegi neist ei sekkunud ega kutsunud kiirabi või politseid.

Koha ohtlikkus oli teada
Mõnevõrra avameelsem on Nikita sõbra isa, kes kinnitab, et on äärmiselt vale käsitleda juhtunut võrdsete poiste vahelise tülina.
„See tapetud laps oli minu tütre klassivend ja tean täpselt, et ei olnud tegemist mingi pätiga ja neil omavahel mingit lihtsat konflikti ei saanud olla. See mõrtsukas ei ole 15aastane, vaid 17. Meedia paneb niimoodi mööda, et jube.
Peksjaid oli ka mitu, üks isegi filmis kõike. Pundis on isegi tüdrukuid. Eelmine aasta sügisel oli kontserdimajas suur kooli koosolek ja hoiatati konkreetse koha teemal, et seal lapsed ei liiguks. Kuid aastaga ei ole linn selle kohaga midagi ette võtnud.”
Sama inimene tunnistab ka, et käis siinkirjutajaga rääkimise päeval Nikita mõrvapaigas küünlaid süütamas ning oma lapse sõpra mälestamas.
Pilt, mida ta seal nägi, oli šokeeriv. Ühe väljaande reporter intervjueeris kohalikke pätipoisse, kõik suitsetasid, naersid...
„Süütasime tuttavatega koos Nikita mälestuseks küünlad, istusime seal tunnikese... Meie ümber oli palju purjus noorukeid ja ka täiskasvanuid, keda selle koha viimatised õudsed sündmused põrmugi segavat ei paistnud.
Selle aja jooksul sõitis meist mööda politseiauto, mille aknad olid kinni. Purjus isikuid justkui ei märgatudki, kuigi seal oli ka ilmselgelt alaealisi joobes olijaid.”
Mõtlik pärnakas lisab, et see, mida ta tütre sõbra surmapaigal on kogenud, ei ühti kaugeltki mitte ettekujutusega Pärnust kui turvalisest kuurortlinnast.

Teada on ka peksja isik
Politsei on kuriteos kahtlustavana pidanud kinni noormehe, kelle nime seni avaldatud ei ole. Ka see tundub Nikita lähedastele valena.
„Me ju teame Silverit,” ütleb üks Nikita tuttavatest ning lisab ka kuriteos kahtlustava perekonnanime. Tunnistused erinevad veidi selle poolest, et mõned ütlevad, et peksja oli 17aastane, mõned aga, et 15aastane, kuid Nikitat hoidsid peksmise ajal kinni kaks 17aastast poissi.
Juhitakse tähelepanu ka sellele, et Silveril on juba endalgi laps ning et Nikita võrreldes tuleks hiljuti erikoolist ennetähtaegselt vabastatud poissi kohelda siiski pigem täismehe kui eksinud lapsena.

Linnapea näeb vigu kriminaalpoliitikas
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius alustab oma kommentaari kaastundeavaldusega ning kritiseerib riigi kriminaalpoliitikat, kuid ei taha eriti rääkida sellest, mida linn saanuks teistmoodi teha, et niisuguseid antikohti poleks ning et noorukid seal joomas ei käiks.
„Eelkõige sügav kaastunne lapsevanematele ja nende lähedastele! Mis puudutab seda ja teisi sarnaseid õigusrikkumisi, siis minu isiklik arvamus järgmine: Eesti õigusnormid on meie noorte kurjategijate osas liiga leebed.
Retsidiivselt kuritegeliku käitumisega noored (olgu nad siis kasvõi alaealised) peaksid olema kinnipidamisasutustes ja nende elukorraldus seal range kontrolli all. Andke andeks, aga endise politseiametnikuna ei usu ma seda juttu, et neid noori annab kuidagi „sotsiaaltööga ja psühholoogilise toetamisega“ kasvata ümber paremateks inimesteks. See jutt on „lumehelbekeste“ põlvkonna inimestele omane ja see maksab valusasti kätte sellele põlvkonnale.
Noor inimene võib eksida ja on mõistlik, et esimesel korral saab andeks, aga alaealine, kellel on pikk paturegister, see ainult naerab nende sotsiaaltöötajate üle ja tegutseb edasi, sest ta teab, et Eesti seadused on tema vastu leebed."

Pätivõpsik segab linlasi
Siinkirjutaja käis 8. augustil Pärnus ja tegi sündmuspaigas ka fotosid. Sündmuspaigas olid küünlad ning silma hakkas eemal kole pätivõpsik. Tekkis küsimus, et miks peab linnas suure ärihoone (asuvad Hawaii Ekspress, Uuskasutuskeskus, Tuhat Vajalikku Asja jt) taga olema selline kole pätivõpsik, kus noored käivad lollusi tegemas?
Mida kohalikud sellest arvavad?
Vlad: Võpsik võpsikuks, kuid seal jõe ääres alaealised avatud kohas suitsetavad, joovad jne. Ja keegi ei taha/ ei suuda/ ei viitsi sellega tegeleda. Kuigi, kui ma muidugi ei eksi, alaealistele on see seadustega keelatud, nii et politseil on käed vabad. Ja see koht muidu asub politsei majast 500m kaugusel... Need juba tunnevad seal nagu enda kodus, kus saavad teha kõike, mis tahavad ja keegi nendele ei tee midagi, vaatamata sellele, et see ei ole mingi kauge magamisrajoon, vaid kesklinn... Reaalsus on see, et nemad oskavad joovaid ja suitsetajaid alaealisi leida kuskil metsades, koolide juurest jne, mis on muidugi ka hea. Kuid nemad ei oska või ei teha näha probleemi enda nina all ehk siis kesklinnas, enda prefektuuri kõrval.”
Natalja: Siin ka nõustun. Miks alaealised ennast nii vabalt tunnevad seal piirkonnas. Tegelikult ju seaduse alusel ju isegi on keelatud viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal. Ma ei ole nii vaadanud, aga tegelt promenaadil võiks olla piiratud piirkond, kus võiks suitsetada. Nimetatud suitsetamiskohtadele ja alaealistele kehtestatud nõuetest üleastunud füüsilisi isikuid saab seaduse alusel karistada olenevalt seaduse rikkumise iseloomust rahatrahviga kuni 300 trahviühikuni (1200 eurot). Ma arvan, et võiks teha paar õhtut politsei reidi. Ja nii, et keegi ei saaks ära joosta.
Toomas: „Seal Jaansoni raja osal peaks olema pidev politseipatrull. Kole, mis seal pimedas toimub. Samuti Port Arturi “tasuta parklas” sealsamas lähedal.”