Meelelahutus

Jaak Leeri suvine järjejutt
Hai-Ain

5. osa

Eelmises osas:
Lõoke seadis lepahalu löögivalmis ning mõne hetke pärast käis jube litter.
Taju prantsatas koos tooliga põrandale pikali.
“Aa, Lõoke, sa said must valesti aru. Ma tegelikult mõtlesin, et sa lööd vastu Taju kätt, mitte pead.”
“Aaa!”

Mõne tunni pärast tuli Tajule pilt ette, kuid see polnud mingi ilus pilt. Käsi oli diiler Lõokese poolenisti pintslisse pannud. Dr Kasest olid järel ainult kauboisaapad. Taju käsi oli veninud pikaks ja jämedaks nagu vasika alla neelanud anakonda. “Täitsa pekkis, raisk, täitsa pekkis!” soigus Taju. Käelaba hõljus mehe nina ette ja ütles rõõmsalt: “Ei tunne ära või? See olen mina. Marta. Sa lükkasid mu trepist alla, aga ma tulin tagasi! Ma tulin sind ruineerima! Ja nüüd pead sa mulle tooma inimesi, sest mul on kogu aeg nälg.” Taju armastas oma elu nii palju, et kukkus kohe lobistidest sõpru külla kutsuma. Ka esimest ja viimast korda üle lastud peaminister mõtles, et mis seal ikka, käin Taju juurest ikka läbi, kui ta juba nii kenasti vabandada oskab.
 
Paar päeva varem oli eeluurimisvanglas välja kuulutatud eriolukord. Aini jõuk oli enda kätte haaranud kogu vangla territooriumi. Helikopterid tiirutasid taevas ning snaiperid olid positsioonidel. “Alfa1, siin Krookus, kuuldel!” “Alfa1, kuuldel!” “Tulistada ainult neid kinnipeetavaid, kellel on käte asemel suured maod. Prioriteet nr 1. on likvideerida haiuimega mees, kuuldel!” “Vastuvõetud, kuuldel!”

Aini enda peas oli ainult üks mõte, minna koju. Kodule mõeldes tekkis ta kõhus mingi seletamatu õnnetunne. Samal ajal kui ta jõugu liikmed üksteise võidu isanda nimel kuuli võtsid, peksis Ain põrandasse peaga suure augu. Lõpuks helendas tema ees suur ja hall reoveetoru. Ta lõi selle rusikaga katki ning kiire vool haaras ta kaasa.

Esilobist Taju oli ennast Xanaxit täis toppinud ja enam polnudki nii hull seda käelist tegevust kõrvalt vaadata. Kell 22.07 kõlas uksele koputus. Taju võpatas, sest rohkem külalisi ta ei oodanud. Uks avanes. See oli Hai-Ain. “Marta, tule!” ütles Ain. Uss-Marta hammustas ennast Taju käe küljest lahti ja ning põimis ennast hellalt ümber Aini keha. Ain oli mõistnud, et võim ja võimumängud pole tema teema. Palju olulisem on armastus.

Nad hülgasid oma renditõuksi Pirital ja kadusid tumedatesse vetevoogudesse. Aini ja Martat ei nähtud enam kunagi. Eesti aga sai endale ajaloo esimese ühekäelise peaministri. “When life takes your hand, i make handshake!” ütles aasta inimene Forbesi esikaanel.

Lõpp