Meelelahutus

HATSUO ehk lugu sellest, kuidas lugupeetud töllärimees kottis jaapanlast

Suurvõlgnikuhärra Juhan Kartul elas priskesti. Oma maja, kolm autot, naine tööl ei käinud, 2 armukest… mõlemal. Kuigi geneetiliselt ei olnud Kartul kõige õnnestunum eksemplar, kompenseeris ta kõik puudujäägid rahaga. Ja raha eest sai mida iganes. Isegi oma seanägudega tütred surus ta altkäemaksu abil Karu tänava juudi kooli. Ja ikka ja jälle leidus mõni loll, kes härra Kartulile laenu andis või kelle ta osava jutuga mingisse utoopilisse projekti tõmbas ja papist tühjaks imes. Keegi ei osanud ju arvata, et pidevalt seltskonna­ajakirjade lehtedel virvendav “ärimees” kedagi üle võiks lasta. Aga lasi nii, et tolmas. Ühel päeval, mingi järjekordse mõttetu ööklubi avamisel, kohtas Juhan üht jaapanlast. Ta nimi oli Hatsuo. Hatsuo oli väga viisakas, muudkui aga kummardas ette ja taha. Vestluse käigus selgus, et jaapanlasel olid Eestiga suured plaanid. “Naljakas väike jaapani pede. Kogu aeg on kollased nahkkindad käes!” muheles Kartul endamisi. Jaapanlane rääkis, et plaanib põhjarannikule laine-energial töötava mageveetootmisjaama rajada ja otsib partnereid. Juhan haistis võimalust ning pani kõik oma oskused käiku. Ta näitas pakažuuha mõttes mingit ülimoekat kontorit, mis tegelikult talle ei kuulunud, ja näha oli, et japsile avaldas see muljet. Seejärel viis Kartul ta oma klaasist ja betoonist koju ning kutsus saunagi. Hatsuo keeldus viisakalt. Õige pea lõid mehed käed ja mingitele jaapani­keelsetele lepingutele alllkirjad alla pannuna ei uskunud Juhan oma silmi, kui uue ettevõtte kontole ilmus juba nädala pärast 1 000 000 eurot stardiraha. Juhan kantis kohe raha mujale ja ei vastanud enam Hatsuo kõnedele. See oli muidugi viga, sest Hatsuo kandis nahkkindaid, kuna ta vasakul käel puudus väike sõrm. Nõnda oligi Juhan jõudnud oma ebakompetentsuse tippu. Kui jaapanlane oli Eesti probleemi erinevate terariistade abil lahendanud ning Tokyosse tagasi lennanud, andis boss Yamamoto talle võimaluse surra nagu tõeline mees, demonstreerides au, julgust, lojaalsust ja iseloomu. “Seppuku? See on mulle suurim au!” lausus Hatsuo.

Jaak Leer