Aleksandr Puškini vaarisa Hannibal on pärit Kamerunist

18. sajandil elanud ja Aafrikast pärit Ibrahim Hannibal oli Venemaa sõjaväelane, kes oli pikka aega seotud ka Eestiga. Ta oli Tallinna ülemkomandant, omas Eestis tervet küla ja ka naise võttis ta Tallinnas.

Kõige rohkem aga teatakse seda, et Hannibal oli vene kirjaniku ja luuletaja Aleksandr Puškini vaarisa. Nüüdseks on arvatavasti lõplikult selgeks tehtud, kust Hannibal on pärinenud.

Ei teata sünniaastat ega täpset nimegi
Ibrahim Hannibali (1696–1781) eluloos on väga palju seiku ja asjaolusid, mis on segased või mida pole tänini suudetud välja selgitada. Isegi tema nime kirjutamise osas pole vähimatki selgust: kas õige on Ibrahim Hannibal, Abraham Hannibal, Abram Hannibal, Aabram Hannibal või hoopis Abram Petrovitch Hanibal, Abram Petrovitš Gannibal, Abram Ganibal, Abram Petrov?
Hannibali sünniaeg pole samuti teada. Nii on arvatud, et ta võis olla sündinud 1688., 1689., 1696. või 1697. aastal. Kõige sagedamini on tema elulugudes märgitud sünniaastaks siiski 1696, kuigi pole vähimatki kindlust, et see aasta ka õige on.
Ka Hannibali päritolu kohta on aegade jooksul välja käidud mitmeid oletusi. See on kindel, et mees pärines Aafrikast. Aga millisest piirkonnast täpsemalt? Pikka aega arvati, et tema sünnimaaks oli Abessiinia (praeguste Etioopia ja Eritrea riikide territoorium), kuigi vaieldi ägedalt selle üle, kumb Abessiinia osa võiks täpsemalt pretendeerida Hannibali sünnipaiga nimele.
Mõni aeg tagasi tuldi välja uue teooriaga, mis lükkab Abessiinia hoobilt kõrvale. Hiljuti avalikustatud versiooni järgi olevat Hannibal sündinud hoopis Kamerunis. Kuidas sai aga Aafrika orjast Hannibalist Vene tsaari asevalitseja, on juba omaette küsimus.

Aafrika prints jõudis Türgi kaudu Venemaale
2016. aastal organiseeris Prantsusmaa ajaleht Le Monde ekspeditsiooni Kameruni, kus Tšaadi järve kaldal pidavat elama Aleksandr Puškini kauged sugulased. Enne seda oli mitu uurijat väitnud, et vene luuletaja esiisa Ibrahim Hannibal oli pärit just neist paigust, mitte Abessiiniast, nagu senini oli arvatud.
Esimest korda hakati rääkima sellest, et Hannibal on sündinud Logone-Birni külakeses, mis asub praeguse Kameruni territooriumil, 1996. aastal. Sellise versiooni käis tollal välja Benini ajaloolane ja kirjanik Dieudonné Gnammankou (sündinud 1963), kes omal ajal õppis Rahvaste Sõpruse Ülikoolis Moskvas ja oskab seetõttu rääkida ka vene keelt. Gnammankou on Puškini esiisast kirjutanud mitu raamatut ja artiklit.
Oma raamatutes „Abraham Hannibal: Puškini must esivanem“ (Abraham Hanibal: L'aieul noir de Pouchkine) ja „Abraham Hannibal, Logone prints“ (Abraham Hanibal, Prince of Logone) väitis Gnammankou, et Hannibal oli Kameruni kotoko hõimu prints, kes oli sündinud 1696. aastal. Araabia Liibüa lõunaosa orjakaupmehed röövisid prints Brouho poja jões suplemise ajal 1703. aastal, kui ta oli kõigest 7-aastane ja vedasid Tripoli rannikule, kus müüsid edasi türklastele. Väike mustanahaline vang üllatas kõiki oma suursugususe, kombekuse ja hea kasvatusega ning sattus peatselt Türgi sultani Mustafa II (1664–1703) õukonda. Sultan aga kinkis pisikese aafriklase Venemaa tsaarile Peeter Suurele, kes lapsendas ta ja saatis sõjaasjandust õppima Prantsusmaale.
Nüüd on hakanud Benini teadlase järeldusi toetama ka Prantsusmaa keeleteadlane, Aafrika kultuuri ja keelte asjatundja Henry Tourneux, kes töötab Prantsusmaa Riiklikus Teadusuuringute Keskuses (Centre national de la recherche scientifique, CNRS). Kui varem suhtus Tourneux Kameruni-ideesse skeptiliselt, siis nüüd on ta veendunud, et Hannibali vapil olev ladina tähtedega kirjutatud kiri FVMMO tähendab kotoko keeles „Võidelgem!“
Sellise versiooni väljakäimine ja selle toetamine mitme teadlase poolt kutsus esile suure vastukaja ja esijoones pahameele nende seas, kes toetavad Puškini pärinemist Etioopiast. Osaliselt oli nördimus seotud rassismiga, sest ei Abessiinia impeeriumi ega ka õigeusklikku Venemaad pole kunagi koloniseeritud.
Hannibali kunagine koduküla vireleb vaesuses
Tšaadi järve kaldal asuv Logone-Birni küla on üsna kurva saatusega paik, sest seda vaevavad ettearvamatult käituva Logone jõe tõttu pidevad üleujutused ning selle elanikele valmistavad suuri probleeme veel ka etnilised pinged ja terrorirühmituste tegevus. Üks kohalik inimene rääkis Prantsuse ajakirjanikele, et neil pole tööd, elektrit, tohtreid, raha ega ka tulevikku. Samas elab selles paikkonnas umbes 5000 inimest, kes kõik virelevad äärmises vaesuses.
Piiriäärne küla on ülejäänud maailmast praktiliselt ära lõigatud. Läänest ja lõunast ähvardavad külaelanikke Boko Harami terroristid. Idast on ründamas Tšaadi armee, mille sõduritele on antud käsk tulistada igaüht, kes püüab riigipiirile läheneda.
2011. aastal avastas Hongkongi kompanii küla territooriumilt naftat, mis oleks võinud kohalikud elanikud rikkaks teha, kuid Boko Harami sõdalaste metsikused pole lubanud naftatootmisega alustada.
Üle-eelmisel aastal likvideerisid Kameruni võimud ebaseadusliku relvakaubanduse marsruudi, misjärel röövisid ja hävitasid terroristid mitu ümberkaudset küla. Logone-Birni jäi ime kombel alles.
Logone-Birni külavanem Mahamat Bahar Marouf nimetab end sultaniks ja peab end Puškini onupojaks. 51-aastane mees on tunnistanud, et pole kunagi lugenud ühtki Puškini luuletust, kuid talle meeldib oma kuulsast esivanemast rääkida ja ta loodab, et Venemaa annab tema külale raha. Sultan võttis suurejooneliselt ja luksuslikult vastu mitu delegatsiooni Venemaalt, kuid suhete tihendamiseni siiski ei jõutud. Võõrustada taheti Venemaa suursaadikut, kuid saabus vaid kultuuriatašee, mis oli külajuhtidele täielikuks pettumuseks.
Külavõimud tahtsid vändata oma külakesest filmi, kuid sellestki pole asja saanud. Nüüdseks on kinni pandud ka varem külas eksisteerinud Hannibali muuseum. „Noori inimesi ei huvita ajalugu absoluutselt. Nad kuulavad vaid islamistlikke jutlustajaid, kes räägivad neile, mis on tabud ja millisel inimesel pole võimalustki taevasse pääseda,“ selgitas valitseja.