Armastuse taime kastmine on naise ülesanne

Kristiina ja Kalle on koos olnud juba mitu mõnusat aastakümmet. Kui pulmi plaaniv noor kolleeg Pille Kristiinalt uurimas käis, kuidas abieluõnne hoida, jagas vanem naine lahkelt selgitusi.

„Abielus, rohkem, kui üheski teises staatuses, pead leidma endale isikliku ruumi võimaluse. Võib-olla kõlab veidralt, kui räägime abielus isiklikust ruumivajadusest. Kuid see pole nii. Tegelikult on just isikliku ruumi olemasolu selleks liimiks, mis kogu abieluliitu koos hoiab. Tegelikult pole terved suhted iialgi stiilis “ma ei saa elada ilma sinuta”. Samuti pole abielu papagoilik eneseimetluse koht. Abielus on normaalne mõelda, et kui mul on niigi hästi, siis sinuga koos peaks olema veelgi parem. Ja olla koos on peamine ja tähtsaim valik. Inimene ei taha olla poolik. Mees soovib olla harmooniline tervik naisega, kes teda õnnelikuks teeb. Naisega, kellega käsikäes luua perekond, kasvatada suureks lapsed,” arutleb Kristiina.

Vaba mees ei peta ega valeta
Oma Kalle näitel teab Kristiina öelda, et mees ei vaja kontrolli ja nuhkimist. Meestele on vahel veelgi olulisem kui naistele teatav vabaduse tunne, tiivasirutus, mis võimaldab areneda.
„Kuid naine ei suuda seda mehele võimaldada, kui ta ei austa mehe isikliku ruumi vajadust. Kas lubaksite mehel kohtuda tema sõpradega, samal ajal, kui te ise oma sõbrannadega ei kohtu? Kas tundub väga hirmus võimaldada mehele üks meesteõhtu? Kuid sageli peredes see täpselt nii ongi. Kuigi, lastes mehe tema sõpradega välja klaasikesele õllele, leidke endale mõni meeldiv ajaviide. Nii me usaldaksime ja hindaksime suhtes teineteist veelgi enam. Võib ju vaielda, kuidas nii, äkki mees teeb midagi kohatut? Kuid igasugune katse kontrollida oma meest, viib vaid vastastikuse usalduse kaotamiseni. Kui te suhtes tõeliselt teineteist austate ja usaldate, ei tekigi teil mõtet, et äkki mees läheb mõne teise naise juurde.
Me kõik teame, et teatud mõttes me “peegeldame” üksteist. Abielus toimib peegelduse-efekt kõige paremini. Proovigem mõelda, et mees, kellega elate, on see kõige väärilisem. See mees pole ei kuri saatus, ega möödapääsmatu karma, selle mehe te ise valisite. On ju alles hea uudis! Te kasvate ja arenete koos sellesama mehega. Ja, kui teile tundub, et te arenete kiiremini ja mees on justkui takistus, siis on selles arengus midagi korrast ära, midagi, mida peaks parandama. Seepärast, käed eemale sellest peegelpildist, mida te iseenda peas oma abielu kohta näete. Püüdke saada lihtsalt õnnelikuks, andestage mehele ta pisivead, saage üle isiklikest kompleksidest, õppige ka ennast armastama ja hindama, õppige lubama endale isiklikke unistusi. Ja uskuge, teie “uus peegelpilt” rõõmustab teid.”

Mees on samuti vaid inimene!
Võtab aega, kui abielus hakkate aru saama, et mees on samasugune inimene, nagu teiegi, oma vigadega, oma plaanidega, oma soovide ja vajadustega ja isegi kõigi oma väikeste veidrustega. Te hakkate taipama, et see mees polegi masin, kes loodi minu soove täitma. Teil mõlemal oli enne abiellumist oma isiklik elu. Te mõlemad loobusite selle abielu nimel paljustki, nii mõnestki oma harjumusest...
Mees ei saa enam pakkida kohvreid ja kellelegi lausumata sõita nelja tuule poole, nagu ta poissmehepõlves tegi. Mees ei saa kutsuda koju veidralt lärmakat seltskonda keset ööd lõbutsema. Ta ei saa jalutada öö läbi mõne sümpaatse tüdrukuga. Mees ei saa teha isegi mõnda tööd, ilma, et peaks mõtlema - nüüd on tal ju pere toita. Ta ei saa enam isegi oma sokke ja muud kraami jätta vedelema, kuhu juhtub, nii, nagu ta seda poissmehepõlves oli harjunud tegema. Austage ka mehe soove ja ärge sundige teda elama teie seatud reeglite järgi. Ta loobus nagunii kõigest, millest tal oli võimalik loobuda. Kuid on asju, soove ja tegevusi, millest loobumise nõudmine oleks rumalalt põikpäine. Seega, jätke talle hingamisruumi! Olge talle toeks, kui ta teid vajab. Aidake tal oma eesmärkideni jõuda , siis on teil olemas mees, kellest kunagi unistasite.

Valmis mehi pole olemas
„Meie, naised , kasvasime, saime emadeks, kuigi sisemas jäime nendeks samadeks väikesteks tüdrukuteks, kes me lasteaias olime. Me kõik loodame, et meie kõrval on tugev ja täiskasvanud inimene, kes teab kõike, kaitseb, leiab lahendused ja isegi ehk täidab meie soovid. Sedasama ootame me ka muidugi mehelt, kellega abiellusime. Kuid seda ei juhtu. Reaalses maailmas vähemalt mitte. Tegelikult on iga mees olnud väga õnnelik oma pulmapäeval, kui ta abielludes sai instrumendi, nimega Naine, kuid ei saanud kaasa kasutusjuhendit. Sellised kasutusjuhendid võiks kaasa saada, kuid ka seda ei juhtu. Sellepärast peavadki abielus mõlemad pooled teineteist “avastama”, õppima käsitlema. Tehes seda läbi omavahelise suhtluse, rääkides oma soovidest, ootustest, tunnetest. Lapsepõlvest mäletame, et pärast tüli tõi isa sageli emale lilli, proovis kannatlikult kuulata ja lepitust otsida. Ja siis mõtleme, oh, selliseid mehi ju ometi pole enam olemas! Et need meie mehed on igavesed egoistid ja ei hinda meid, naisi, kohe üldse! Aga ei ole nii. Ka teie isa ei saanud meheks üleöö ja iseseisvalt. Selliseks vormis ta teie ema ja see oli aastatepikkune töö. Kõik see kena töö, mida tegi ema, et isast saaks aastatega tõeline mees. Seda tuleb õpetada ka tänapäeval noortele tüdrukutele, kes loodavad abielludes avada pakendi, kus sees on Ideaalne Valmis Mees. Kuid ta õpib, kuidas naisega õigesti käituda, kaotades tuhandeid närvirakke ja kasvatades endale halle juukseid. Loomulikult ei pea see õpetamine toimuma nagu sõjakoolis, et vormin endale mulle sobiva sõduri, see tähendab mehe, kes mind õnnelikuks teeb. See oleks traagiline ja sellistele alustele rajatud abielu lõppeks fiaskoga.
Õpetamine toimugu nii, et mees seda dressuuri ei tajuks - selgitage omi seisukohti, andke mõista, et vahel oleks meeldiv lilli kingituseks saada, et neil pole küll praktilist väärtust, kuid emotsionaalselt mõjuvad koos šokolaadi ja ilusate sõnadega lausa imerelvana. Kui teie ootused olid teistsugused, vaadake need omas peas üle ja selgitage mehele, mida ja miks te niimoodi tundsite. Ning ärge unustage tänada! Ka pisiasjade eest! Võib tunduda tühine alpus, kuid on imeline. Ja kunagi seisab teie kõrval ideaalne mees, just selline, kellele te kunagi abielludes oma “jaa” sõna ütlesite,” arutleb Kristiina.

Naine jäägu ihaldusväärseks
Kogenud abielunaine on kindel, et tegelikult on just naine see, kes abielus peab hooldama armastuse taime... esiteks olema igapäevaselt oma mehe jaoks kaunis ja ihaldusväärne.
„Just naine peab hoolitsema harmoonia eest kodus, mitte ujutama meest üle negatiivsusega. Naine peab maha võtma tekkinud emotsionaalsed pinged, sest mees lihtsalt ei oska seda kunsti. Naine peab küll olema emotsionaalne, ehe ja tõeline, kuid mehe jaoks printsess ja kuninganna. Ilus, nagu muinasjutt. Naine peab oskama säilitada oma ihaldusväärsust. Õppima paluma ja tänama täpselt õigel ajahetkel, täpselt õigel emotsionaalsel momendil. Naine peab oskama teha mehe lemmikroogi, ka siis, kui on aastaid ise olnud vegetaarlane. Kogu seda kodust tegevust peaksid saatma lahked sõnad, vahel õigel kohal ka lihtsalt vaikus. Naine usaldab oma meest ja ütleb seda ka mehele. Naine peab leidma aega, et olla mehega kahekesi. Ka siis, kui peas vasardavad probleemid: töö, lapsed, laenud, vanemad. Mida iganes. Leidma omaette olemise aega, kus pole vanemaid, töökaaslasi, päevapoliitikat, ühiskonda. On vaid Naine ja Mees. Ja las kogu ülejäänud maailm ootab. Jalutage käsikäes õhtuti. Ärge häbenege õrnutseda, naerda kogu südamest, isegi lollitada avalikult. Tunnistage oma armastust. Tehke teineteisele väikseid kingitusi isegi ilma põhjuseta.
Ainult teie kahe käes on imeline tunne – armastus. Öeldakse, et suur armastus koosneb miljonitest pisiasjadest. Ainult siis, kui te igapäevaselt suudate hoida oma armastuselõket kustumast, annab see teile soojust ja valgust kogu eluks. Soojendades ka teie kaaskondlasi – teie lapsi ja vanemaid, kõiki, kes on teile tõeliselt kallid.
Seega tõeline armastus on olemas, kuid see tuleb teil päev päeva kõrval ehitada üles iseoma kätega. Armastage ja hinnake oma meest, sest te ju ei valinud teda juhuslikult, ikka armastusest,” rääkis Kristiina ning alles siis avastasid kaks armastusest kõnelenud naist, et on jäänud kogemata tööle ajaks, mil tööpäev ammu läbi oli saanud.