Armukade armuke: kas mehel on veel armukesi peale minu?
Sandral on eelmise aasta detsembrist suhe endast vanema härrasmehega, kes on abielus ja kellel on kaks last: üks täiskasvanud ja teine 15aastane. Kõrvalsuhe on tormiline, aga omal moel see toimib. Salapaarike on veetnud juba mitmeid spaanädalavahetusi ning teinud kiireid kähkukaid mehe autos. Sandra ei tunnista heameelega, et olukord selline on, aga midagi muuta ta ka hetkel ei taha.
Mehe auto võõra maja ees
Eelmisel laupäeval käis Sandra Kakumäel rattaga sõitmas ja kogemata juhtus mehe autot nägema võõra maja ees parkimas. „Alguses ei saanud ma sest aru, aga kuna seal oli ridaelamute rivi ja aeda ees ei olnud, siis sõitsin rattaga suure hooga majastdest mööda - pilk jäi just selle tumeda Hondal pidama. Pidin tagasi sõitma ja üllatuseks vaatasin – ongi seesama registreerimisnumber,“ räägib Sandra. „Noh... käed võttis värisema, sest ma ju tean, kus ta tegelikult elab ja tean ka tema autonumbrit peast. Esimene mõte oli loomulikult, et hoorab mingi võõra naise juures ja oi seda viha, mis minus sel hetkel keema hakkas,“ räägib Sandra. Sandra seisis tükk aega rattaga maja ees, proovis mehele helistada, aga kõne pandi kohe peale esimest või teist kutsumist kinni.
„Pisarad silmas panin siis oma ratta Honda taha ja ärritusega kõndisin ukse taha ning lasin närvihaigena kella. Peale mõningast vaikust ilmus uksele verinoor bikiinides blondiin, kes silmitses mind ehmunud näoga ja venitas pikaldaselt mulle tere. Nõudsin seal uksel pisaratega valjuhäälselt meest nimepidi ja pahvatasin segaduses ja ärritunult, et kaua ta siin juba on olnud ja miks ta telefoni ei võta ja mida kõike veel,“ tunnistab Sandra. Loomulikult sattus monoloogi sekka ka repliike, mis seal olla ei tohtinud.
Korralik segadus
Sandra monoloog võis uksel kesta umbes minuti, kui blondiini selja tagant ilmus välja noormees, kes veel suurema jahmatusega küsis: „Kust te mu isa teate ja miks te teda siit otsite!?“ Alles siis tabas Sandra, et mehe auto oli võtnud ilmselt tema täiskasvanud poeg, kes oli pruudile külla tulnud. Sandra jätkab: „Alles siis tabas mind tõeline šokk. Ma kangestusin soolasambaks ja mitte ühtegi häält ei tulnud enam. Pisarad aga hakkasid hoopis suurema joana tulema. Poiss võttis kohe telefoni taskust ja ennem kui ma reageerida jõudsin, oli kõne isale võetud ja poiss juba seletas, et mingi hüsteeriline naine nõuab teda nende uksel ja kes see naine üldse on?“
Sandra selgitused eksitusest ei kandnud enam vilja ja kui poiss kõne lõpetas, sooviti mulle head päeva ja uks pandi nina ees kinni. Vahetult peale ukse sulgumist sai Sandra mehelt ka koheselt sõnumi „Mine sealt kohe minema!“. See on ka hetkel jäänud viimaseks sõnumiks paari vahel. Sandra aga on nõutu ja ei tea mida ette võtta ning nendib: „Ilmselt seda segadust enam ei klati ja jumal teab, mis neil seal kodus toimub. Ma isegi ei julge ühendust võtta ja ilmselt olen määramata aja ooterežiimil.“