Eesti-saksa abielupaar Soome metsas: teleri asemel vaatavad tuld
Soomes on saanud meediatähtedeks eestlanna Merily ja sakslane Hannes, kes kolisid koos oma kahe väikese lapsega Kesk-Soomesse Saarijärve järvede ja metsade keskele, elektrita ja veevärgita majapidamisse.
Neljaliikmelisel perel kulub raha vaid 800 eurot kuus, millest suurem osa läheb auto ja poeskäimiste peale, sest tsivilisatsioon on kaugel.
Saarijärvi asub Helsingist sama kaugel kui Võru Tallinnast. Lähim suurem linn on Jyväskylä, kuhu on 66 kilomeetrit
Ajaleht Taloussanomat käis neil külas ja uuris, mis asjaoludel Saksamaal elanud abielupaar nii üksildasse paika elama asus. Esimesena kirjutas neist varem Saarijärve ajaleht Sampo.
Võõral maal, karude ja põtrade keskel
Etnoloogi haridusega Merily Marienhagen oli enne Eesti Maanteemuuseumi kuraator, aga praegu on lapsepuhkusel. Nende lastest Lotte saab peagi kolmeseks ja Minthen on kümnekuune.
Leht alustab lugu lausega, et pere elab nüüd keset eimiskit ning elu ilma elektrita ja veevärgita on küll raske, aga elanike meelest tore. „Eestlanna Merily ja sakslane Hannes elavad nüüd võõral maal, põlismetsas karude ja põtrade keskel ilma elektri ja veevärgita.“
Lotte tõmbab maast välja porgandi, hõõrub suurema mulla vastu särki maha ja hakkab sööma. Eelmisel päeval enne ajalehe külaskäiku oli Minthe pistnud suhu mesilase, aga sellest enam ei räägita.
26-aastane Hannes ütles lehele, et see Soome-tulek oli tõesti hull mõte. Selle majaga tutvusid nad kuus aastat tagasi mesinädalate ajal ja kohe tekkis soov ka tagasi tulla.
Pikaajalist plaani neil tagasi tulles ei olnud. Mõte oli tulla esialgu aastaks ja vaadata siis, mis edasi saab.
Endine metsavahitalu kuulub Tamperes elavale näitlejale Antti Mankonenile ja see on olnud kultuuriinimeste suvekoduks.
Üheksast viieni elu ei sobinud
Merily rääkis, et Saksamaal elasid nad n-ö üheksast viieni elu, aga ei tahtnud niisugust elu. Võimalus kõike muuta tekkis eelmisel talvel ja märtsikuus saabuski pere metsataresse. Paks lumi oli maas, 30-kraadine pakane ja õue peal seisis põder. Esialgu oli igal hommikul mõtlemist, millest alustada: kas kõigepealt tuua puid või vett ja kas vett tuua kaevust või sulatada lund.
Ainsa sideme välismaailmaga annab perele nutitelefon, kust nad näevad uudiseid. Telefoni laetakse päikesepatareiga. Facebooki nad ei kasuta.
Lähema maanteeni on talust viis kilomeetrit. Poodi ehk Saarijärve keskusse on maad üle 20 kilomeetri.
Merily rääkis, et metsaelu on küll raske, aga nad on õnnelikud. Nad elavad väga lihtsat elu. Teleri asemel vaatavad nad õhtuti tuld. „Meie televisioon on tule vaatamine,“ ütles Hannes.
Hannes on erialalt aednik ja tema oskusi on maja ümber toimetamiseks väga vaja läinud. Ta on kivisele pinnasele rajanud juurde palju aiamaad.
Juurviljaaed, sead ja kanad
Aias kasvavad tomatid, spinat, oad, kurgid ja naerid – ja kasvavad päris hästi. Lisaks aiaviljale kasvatatakse ka lina ja erinevaid lilli.
Pere on teinud ka alepõldu ja põletatud maal naerist kasvatanud. Õnnestus hästi. Hannes külvas hoiatustest hoolimata ka maisi ja saak tuli korralik.
Perel on kolm siga, koer ja kaks kassi. Hannes rääkis, et mõni aeg tagasi murdsid sead aedikust välja ja neid oli väga raske tagasi tuua.
Perel on ka 11 kana, kes munevad 3-4 muna päevas. Paremini munevad kanad siis, kui neile lähedal asuvast Horo järvest söögiks kala püüda.
Üks siga läheb sügisel lihaks. Maakelder on olemas, aga ilmselt tuleb mõne naabri juurde ka külmkapp osta ja edaspidi ka suurem pesu kodust eemal pesta. Talvel läheb kütmiseks palju puid. Neid saadakse naabertaludest ja korjatakse ise metsast. Muret teeb kaev, kus kuiva suvega jäi vett väheks. Sellised lihtsad mured.
Merily ütleb, et loodus on kingitus ja inimene peaks säilitama sideme loodusega.