Ehitusärimees: eesti noored on lödipüksid

Väikemajade ehitamisega tegelev Ahto annab eesti noorte töötahtele hävitava hinnangu. “Normaalseid noori, kes ­kellaajast kinni peavad ja tööd teevad, pole enam olemas!”

Tänaseks on Ahto ettevõte tegutsenud juba 15 aastat. Selle aja jooksul on mees näinud igasuguseid inimtüüpe, kuid nii hull, nagu praegu, polevat asi veel kunagi olnud.
“Paljudel tänapäeva noortel puudub igasugune respekt, kokkulepetest ei peeta kinni, tööd tehakse kehvasti, aga raha tahetakse kõvasti. Üks nolk siis tahtis tööle tulla ja ütles kohe ära, et tema alla kahe tonni kodust välja ei roni. Just eelmisel kuul oli ka selline juhus, et noormees tuli tööle, kolm päeva tegi midagi ja siis kadus ära. Nädala aja pärast helistab, et tal oli onu surma-aastapäev ja nad võtsid perega aja maha. Kujutate pilti, jah? Isegi valetada ei viitsi enam korralikult. Hiljem selgus jutu käigus, et talle ikkagi ei sobi see töö.
Ma ei saa aru, riik koolitab sind maksumaksja raha eest ja siis kui koolitee selja taga, avastad, et mahavisatud aeg. Muide, kutt pidi nüüd kuskil kaubanduskeskuses turvamees olema.”

Nuti-sõltuvus takistab töötegemist
Ahto sõnul on suureks probleemiks ka nutisõltuvus. “Ühel hetkel vaatasin, et paaril töömehel läks ikka asi päris käest ära. Ütlesin poistele, et kui selline sisu- tootmine käib, siis tasuks äkki ametit vahetada ja ajakirjanikuks hakata. Nemad muidugi vastasid, et saavad ise ka oma sõltuvusest aru, kuid järele jätta pidi jube keeruline olema.
Lahendasime siis poiste probleemi sedasi, et töö ajal läheb nutikas kappi ja kasutada saab ainult nuppudega moblat. Pärast tööaega minu pärast kas või abiellugu oma taskuarvutiga.”

Eelistada tuleb 30-50 aastaseid töömehi
Ahto räägib, et mõni noor saab koolis väga hea väljaõppe, aga on olnud ka selliseid, kes tulevad kutsekast ja siis, kui plaatima hakkavad, selgub, et neile ei õpetatudki plaatimist.
“Üks Tartu kutt oli selline jutu järgi kõva mees, sisetööde paberid taskus ja puha, aga plaate ja segukotti vaatas nagu ufo emalaeva. Mida sa teed siis sellisega, panin ta koristama. Kaks päeva koristas ja kadus.”
Ahto ütleb, et kuna enamus noori on sellised lödipüksid, on kasulikum asju ajada 30-50 aastaste meesterahvastega. “Nad on kohusetundlikud ja teevad oma asja. Maalritöödel eesti meest kasutada ei saa. Jokutavad liiga kaua. Selleks on meil vene naisterahvad. Nad on nii nobedad, et kohe lust vaadata. Samas käib nende pärast kõva rebimine, sest tüdrukutel on kõvasti tööd.”

Eesti mees on Rootsis tegija
Ahto on töötanud ka Rootsis. Eestlased olevat seal päris heas kirjas, aga sisetööde turul teevad ilma mitte türklased ega aafriklased, vaid poo­lakad.
“Oi, poolakad on väga usinad, oskavad oma tööd hästi ja ei nurise. Eks vahetevahel panevad tina ka, aga kuidagi tuleb ju ennast maandada. Mul on poolakatega ainult head kogemused ja eks see Ida-Euroopa taust on ka pigem selline ühendav faktor!”