Hakkajad noored on tööturul väga hinnas
„Iga klient, tema töökogemused, oskused, soovid, hoiakud ja väärtused on erinevad, nagu ka põhjused, miks otsija töökohta ei leia,“ nentis Töötukassa esindaja Helle Ruusing Nelli Teatajale.
Tööturul valitseb praegu selline olukord, et töökäsi on liiga vähe. Seepärast pole noortel vaja karta, et nad rakendust ei leia – olgu aga valmis panustama.
Tööotsijad tahavad paidlikke tingimusi...
Ruusingu sõnul ei pruugi siiski tänases olukorras, kus pakkumiste arv on viimaste aastate suurim, leida töötu endale sobivat ametikohta, sest tööotsijate oskused ei vasta ametikohtade nõudmistele, tööotsijad otsivad paindlikke ja osalise ajaga töövõimalusi, mida pakutakse vähesel määral, lihtsama töö puhul ei vasta palk, töötingimused või tööaeg tööotsija ootustele.
„Samuti mängib olulist rolli tööotsija motivatsioon ja valmisolek tööle asuda,“ tõi ta välja, et madal motivatsioon võib pärssida hõivet. Ta lisas, et töötukassa nõustajate roll on välja selgitada, kas ja millised asjaolud takistavad tööle saamist ning koostöös leida lahendused. „Töötukassa saab vastavalt vajadusele pakkuda erinevaid teenuseid töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.“
... ega jää kauaks pidama
Teine probleem, lisaks töö leidmisele on kindlasti ka stabiilne tööhõive. Kuigi töötu võib leida ametikoha ja asuda ka tööle, siis nii mõnelgi juhul ei püsita kauem kui katseaeg.
Ruusingu andmetel ei ole töökohale mitte püsima jäämise põhjus palgas, kuna selles lepitakse enamasti kokku enne tööle asumist, mistõttu ei tohiks see olla peamiseks takistuseks.
„Pigem pakub katseaeg mõlemale osapoolele kindlust – aega veendumaks, kas pakutav töö sobib inimesele ning kas vajalikud tööoskused ja vilumus töö tegemiseks on võimalik omandada mõistliku aja jooksul,“ tõi ta välja.
Oluline on märkida, et kui töösuhe lõpeb katseajal ülesütlemise tõttu, siis antud alus ei välista õigust töötuskindlustushüvitisele nagu näiteks poolte kokkuleppel lõpetamine. Lisaks töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ei pea.
Tänasel päeval on tööotsija suurim murekoht Ruusingu andmetel sobiva tööandja leidmine. See hõlmab palgasoovi, tööaega, töökoha asukohta, töötingimusi ja ametikohtadel töötamiseks vajalikke nõudeid. Ka tööandjal on tänasel päeva keeruline leida sobivat töötajat.
Probleeme on igal tööturu tasemel
„Keeruline on just leida töötajaid kõrgemat ning spetsiifilisemat kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele, sobivate kandidaatide vähesuse tõttu,“ ütles ta. Samuti on keeruline leida Ruusingu sõnul töötajaid lihttöödele, kus pakutav palk, tööaeg või töötingimused ei vasta tööotsijate ootustele.
Kuna palgad aina kasvavad, kuid ühtlaselt kasvavad ka muud kulud (tihti palkadest kiiremini), võib see viia noortel niiöelda "tööisu", kuid hetkel Ruusing selles probleemi ei näe. „Vaadates ametikohtade paljusust, kuhu noored rakenduvad, on Eestis küllaltki head võimalused noorte tööle rakendumiseks ning karjääri tegemiseks,“ arvas ta.
Tööturu olukorras, kus valitseb töökäte puudus, on hakkajad noored nimelt väga hinnas. „Pigem on küsimus selles, kas tööturg vastab noorte ootustele, pakkudes huvitavat ja paindlikku tööd,“ arvas ta.
Mis motiveerib lisaks palgale?
Nii nagu vanemad töötajad, hindavad ka noored Ruusingu andmetel palganumbri kõrval teisi tööandja poolt pakutavaid võimalusi. „Võimalust teha tööd osaajaga ning näiteks klassikalisest, 8-17ni, erinevat töötamise aega. Seega sõltub palju siiski noore ja tööandja omavahelistest kokkulepetest ning tööandja valmisolekust paindlik olla.“