Jeanne d'Arci ei põletatudki?
Ajaloolase Einar Laigna üks lemmiktegelasi keskaja ajaloost on 1421. aastal sündinud Jeanne d'Arc. "Ametliku versiooni kohaselt oli ta prantslaste võidu sepitseja 100-aastases sõjas, kes hiljem võimukandjatele ebamugavaks muutus ja seetõttu hukati," ütleb Laigna.
"Jeanne d'Arci saatuse kohta on olemas tervenisti kolm erinevat teooriat- igaühele kooliõpikutest tuttav ametlik versioon, siis survivistide teooria, mis väidab, et teda ei hukatud, kuid ei naise päritolu ega edasise käekäigu kohta mingeid selgitusi ei anna," ütleb Laigna.
Ametlik ajalooteadus on seisukohal, et tema vanemad olid talupojad ühes väikeses prantsuse külas. Prantsusmaal olid ärevad ajad – kestis Saja-aastane sõda ehk konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel (1337–1453).
"Aga mulle meeldib rohkem bastardistide teooria, mille järgi Jeanne polnudki vaene karjatüdruk. Bastardistid väidavad, et Jack d'Arc ja tema naine Isabelle olid hoopis Jeanne'i kasuvanemad ning Jeanne ise aadlisoost. Jeanne võis isegi olla kuninglik printsess, Bavaaria Isabella sohilaps. Printsess oli küll abielus Charles VI-ga, kelle hüüdnimi oli Arutu, kuid Jeanne'i isaks oli tema armuke, hertsog Louis d’Orleans. Charles VII oli samuti Bavaaria Isabella sohilaps ehk bastard. Teisisõnu – kuningas oli Jeanne d'Arci vend."
Ehkki ka talupoja seisus oli keskaegsel Prantsusmaal igati lugupeetud, tuleneb just Jeanne'i kuninglikust päritolust tema suurepärane etiketitundmine ning keelteoskus. Prantsuse ajaloolane Michel Lamy näiteks väidab, et tütarlaps oli käinud heas koolis, lugenud palju, oskas kirjutada ning kõneles puhast prantsuse keelt.
Võidi hoopis põletada
Selle pealtnäha hullumeelse idee kasuks kõneleb rida asjaolusid. "Kuidas pääses lihtne talutüdruk troonipärija Charles VII ja Prantsusmaa sõjaväe juhtkonna jutule, et oma ilmutusest rääkida? Kuidas pääses ta kuningliku sõjaväe etteotsa? Juba keskajal eeldas sõjapidamine teatud eelteadmisi. Kust võttis 17-aastane talutüdruk need oskused?" mõtiskleb Laigna.
Kaasaegsed tunnistajad viitavad tema sõnul Jeanne’i oskustele sättida enne lahingut paika suurtükid, koondada väed ja ratsutada keset lahingumöllu. Ent tema lapsepõlvesõbrad ei mäleta teda hobuse seljas.
Väidetavalt võis Jeanne saada sõjalist vä̈ljaõpet ühelt lahingukaaslaselt – Bertnard de Poulangylt, kuid üldiselt jääb see küsimus vastamata, kui just mitte uskuda imesid." Lisaks kuninga veenmisele ja sõjapidamisoskustele pidi Jeanne suutma sütitada ka teisi väjuhte ja sõdureid.
Tema ettekuulutusi kuulati," jutustab Laigna. Tänu temale krooniti Charles VII 17. juulil 1429 Prantsusmaa kuningaks. Ent Pariisi ei õnnestunud enam 1429. aastal septembris vallutada, burgundlased vangistasid Jeanne’i 1430. aastal ja andsid üle inglastele. Prantsuse väed ei suutnud või ei tahtnud teda vabastada ja nii põletataksegi Jeanne ketserina tuleriidal Rouenis 30. mail 1431.
Jätkub ajakirjas...