Juhtkiri: Kaks nädalat näljani
Poes käies tundub, et inimeste elujärjel pole häda midagi. Kassade juures on sabad. Kinnisvarahinnadki üha kerkivad.
Samal ajal pole uudised Eesti inimeste rahalisest toimetulekust põrmugi lootusrikkad. Kuigi tõusnud on nii miinimumpalk kui ka keskmine sissetulek, väidab Swedbank, et ca pooltel nende klientidest on rahalist puhvrit kuni 500 eurot. See tähendab, et kui raha juurdevool (loe: tavaliselt palk) peaks ühel hetkel peatuma, on näljani aega paari nädala jagu.
Tervis on äärmiselt kriitiline teema 78 000 kaasmaalasele. Haigekassa andmetel on meil just umbes nii palju tervisekindlustuseta inimesi. Neid, kelle pealt sotsmaksu ei maksta ning kes seepärast tulevikus pensioni ei saa, on märksa enam, hinnanguliselt üle 100 000 inimese. Kel viitteist aastat makstud sotsiaalmaksu ajalugu täis ei tiksu, saavad pensionieas rahvapensioni, ca 200 eurot kuus.
Kohtutäiturite ja maksuametnike hoole all on 120 000 kaasmaalast, kes ealavd ülipiiratud sissetulekuga või teenima mustalt lisa.
Jääb lisada veel üks info – nii pangad kui ka kiirlaenuettevõtted kinnitavad, et laenamine muutub Eestis üha populaarsemaks. Niipea, kui palk tõuseb, tormatakse laenu võtma.
Paljud sellised otsused on inimeste isiklikud, mistõttu keegi teine neid kaitsta ei saa. Kes ujub, kes upub.