Juhtkiri: Koolilapsel olgu ka mänguaega

Pühapäeval on 1. september - väga tähtis päev kõigile koolilastele ja muidugi ka nende vanematele. Eriti põnev on muidugi nendel, kelle koolitee saab alguse esmakordselt.

Lisaks uuele õppeaastale saavad alguse ka muud huvitavad kooli- ja haridusega seotud projektid, näiteks juba praegu võib paljudes kohtades näha erinevaid huviringe tutvustavaid kuulutusi. See on tore, et koolilastel on võimalik valida nii paljude põnevate huvitegevuste seast.
Samas on sellel ka oma varjukülg. Laps võib sattuda erinevatest võimalustest vaimustusse, oskamata valida ning soovides osaleda peaaegu kõiges, mis silma jääb ja põnev tundub. Siinjuures on lapsevanematel palju tööd teha, et selgitada ja kokkulepetele jõuda, et teha võimaluste seas ikkagi mingisugune valik. Pole ju mõeldav käia viies-kuues või ammugi kaheksas huviringis (niisuguse sooviga tuli lagedale näiteks minu enda esimesse klassi mineja). Kuhu jääb siis vaba aeg pärast õppetööd, kuhu jääb puhkamine, õues mängimine, raamatute lugemine?
Päris hirmutav on see perspektiiv, et algklassilapsel on kogu vaba aeg otsast lõpuni ära planeeritud. Oma aeg kulub ju ka õppimisele ning on päris kurb, kui väike laps ei saa hetkekski rahulikult olla ja lihtsalt mängida.
Üks-kaks huviringi on kindlasti tore, toetab ja arendab last, aga tasuks mõelda ja aru saada, et kõigega tegeleda ei ole kahjuks kuidagi võimalik.