Juhtkiri: Mõistlik kannab maski

Viimastel nädalatel on aina rohkem räägitud sellest, kui oluline on enda ja teiste tervise hoidmiseks kanda avalikus kohas maski. Nüüd nõutakse seda ühistranspordis ja mujal suletud avalikes ruumides, nagu näiteks kauplused, kino- ja teatri­saalid.

Igapäevase rongireisijana aga näen, et rongis kannavad maski ehk heal juhul pooled sõitjatest, kaupluses on olukord umbes sama.
Miks siis maski ei kanta? Kas tõesti sellepärast, et “see ei ole kohustuslik”? Minu meelest on see kõige kummalisem põhjus maski mittekandmiseks. Kas kõik asjad peavad olema seadusega ära reguleeritud ja millegagi karistatavad? Kuidas inimesed ise selle peale ei tule, et võiks teha kõik endast olenev, et Eesti elu ei keeratajs jälle täielikult lukku nagu kevadel?
Loen vahetevahel, mida postitatakse Perekooli foorumist – sealt saab huvitava läbilõike ühiskonnast ja kohtab põnevaid mõtte­avaldusi. Viimasel ajal on seal arutatud maskikandmise üle. Ma ei tea, kas see oli tõsi või väljamõeldud lugu, aga ühe kasutaja sõnul olla ühes kaupluses müüja lausunud maskis ostjat nähes teisele müüjale: näe, jälle tuleb üks tola suukorviga. Kui see nüüd tõele vastab, siis on see nii ebanormaalne, et pole lihtsalt sõnu. Esiteks juba see, et müüjad niimoodi oma kliente mõnitavad, teiseks aga see, et mõnitatakse veel neid, kes tegutsevad vastavalt riigi poolt antud suunistele! Siis tekib küll tunne, et kui rumal ja vastutustundetu annab olla? Olge inimesed ja pange see mask ette!