Juhtkiri: Noor ema Eestis - ideaalne ja öko

On igati positiivne, et tänapäeval pakutakse tulevastele ja värsketele lapsevanematele igasuguseid koolitusi ning infot beebiootuse ja lapse hooldamise kohta võib lõpmatuseni ammutada nii raamatutest kui internetist. Vanasti pidid lapsevanemad toime tulema oma mõistuse ja vanematelt saadud tarkuse abiga. Ometi said kõik lapsed suureks kasvatatud.

Tänapäeval teab igaüks lapsevanem, kuidas asjad ideaalis peaksid käima: mida tohib ja mida ei tohi. Kohati võetakse neid ideaale liiga tõsiselt ning ei suudeta aru saada, et emad, lapsed ja olukorrad on erinevad.
Esimest last oodates märkasin sõbrannal pakki niiskete salvrätikutega ning peast käis korraks läbi mõte, et kuidas ta küll söandab neid kasutada, loengul ju keelati. Praegu on sellele naljakas mõeldagi.
Kurioossem lugu ka: imetav ema läks operatsioonile ja jättis paarikuuse imiku selleks ajaks toiduta. Lutipudeli andmine võib ju rinnast võõrutada! Selle nimel lasi ta beebil seitse tundi nälgida. Veel üks ema uuris murelikult, ega lapsega ometi midagi halba juhtu, kui ta tema 1,5-aastaselt rinnast võõrutab. Sest soovitatakse ju kaks aastat...!
Emad ei pese koolieelikuid seebiga ja nende juukseid šampooniga, sest jällegi, keemia! Pingutatakse endal naba paigast, et lapsed saaks kolm korda päevas isetehtud sooja toitu. Ikka selleks, et olla see ideaalselt hea ema. Kas seda aga on päriselt vaja? Mina arvan, et ei ole, lapsed kasvavad ka ilma selle suure pingutuseta ning oluliselt vabamalt võttes.