Juhtkiri: Õpetame riigi raha eest nõusid pesema?

Vahel vaatan riigihangete registrist, mida meie riigiasutused para­jasti vajavad. Üks asutus, mis püüab pilku, on Töötukassa.

Alailma otsitakse tööharjutuste läbiviijaid või siis mingeid koolitusi töötutele. Hiljuti jäi silma, et otsiti kedagi, kes õpetaks välja köökide abitöölisi.
Minu arvates on tegu tõelise totrusega! Iga restoran, söökla või muu toidukoht on võimeline oma abitöölised ise välja õpetama, vajamata selleks riigipoolset toetust. Võib ka lugeda – meie ühise raha eest tehtavaid nõudepesukoolitusi. Oskad, eks ole, muud kollektiivi juhtida, juhid ära ka abitöölise.
Ka tööharjutused on veidi kahtlane teema. Tänapäeval otsitakse töötegijaid tikutulega taga – koolilaste ja pensionäridega alustades, kõrbesõdade eest põgenenutega lõpetades. Oleks vaid raha neile palka maksta, õpetamisega saadakse igal pool hakkama. Ja kes üldse tööd teha ei taha, selle vastu ei aita ussi- ega püssirohi, riigiraha ammugi mitte.
Ma olen sügavalt veendunud, et riik peab (loe: meie kõik peame) aitama neid, kellel on parajasti kõige raskem, kes ei tule toime. Aga mulle tundub, et tööharjutuste läbiviijad ja muud tublid keskastme ametnikud nende hulka ei kuulu. Ettevõtete värbamis- ja väljaõppesüsteemid on oma firma ulatuses piisavalt tõhusad, nii et riik (loe: meie kõik) ei peaks seal dubleerivat rolli kandma.