Kas kivist putka – dolmen – muudab tõesti inimeste tulevikku?
Igaüks on näinud dolmeneid vähemalt pildil või ekraanil – neid kummalisi megaliitidest rajatisi maailma igal mandril, mis meenutavad koerakuute. Neid on peetud küll iidseteks kalmeteks, küll kultusobjektideks.
Teooriaid on palju ja pidevalt tekib uusi versioone, täpselt tõest pole leitud tänini. Näiteks väidetakse, et iga dolmeni sees veedetud minutiga nooreneb inimene kuu võrra, pikendab eluiga hoomamatu ajani, et lülitub sisse paranemisprotsess ka surmahaigustest, jne. Massiliselt dolmeneid Venemaal paikneb Krasnodari krais Musta mere ääres.
Ersats ehtsa pähe
Tegelikult on Gelendžiki dolmenitest ehtsad, ajaloolise väärtusega muinsused ainult kaks, ja pole saladus – riikliku kaitse all ja turistidele suletud. Kõik ülejäänud on ersats, ehitatud peamiselt XXI sajandi alguses. Nimelt huviliste peibutamiseks, mida ei salatagi, sest aastasadu või -tuhandeid tagasi rajatutest on enamiku lõhkunud loodusnähtused ja inimesed ise.Kaasaegsed ehitajad aga pole võimelised kordama imet, mille lõid meie eellased.
Nagu teada, paiknevad originaalsete dolmenite kivirahnud üksteise peal nii tihkelt, et nende vahele pole võimalik pista noateragi – nagu ka Egiptuse püramiididel. „Rekonstrueeritutel” võivad pilud kiviplokkide vahel ulatuda kuni 10 sentimeetrini – nutikamad Gelendžiki kohalikest rajavad neid lausa oma õuele. Huviliste lõppematud palverännakud nende juurde on omanikule tubliks tuluallikaks, eriti kui juurde arvata veel „imevesi”, mida ööpäeva jagu dolmenis hoitud – mõistagi tuntakse seda eluveena (mille mõned pakkujad lasevad preestritel tervisveeks õnnistada).
Need kaks turistidele ehedaina serveeritavat paiknevad väga maalilises paigas mäeveerul hulga teiste seas, aga nende välimus erilist imetlust esile ei kutsu. Külg külje kõrvale surutud konstruktsioonid kivimürakatest, mida on lausa megaliitideks raske pidada – massiivseim ehk ca 1,5 meetrit pikk. Üldpilt paigast meenutab pigem laste mänguväljakut. Pilud kivide vahel on tohutud, plaadid ise nii siledad nagu eile ehituskombinaadi konveierilt tulnud – ei tuulte ega sademete jälgi, ei vähimatki hõngu iidsusest. Giid õpetab: „Tuleb ümarast avausest pugeda dolmeni sisse, istuda lootosepoosis selle keskele, sulgeda silmad ja oodata. 5-10 minuti pärast avanevad kellelgi ekstrasensoorsed võimed, keegi kuuleb hääli, kellelgi hakkab kuskilt sügelema... Tähendab – käivitus tervenemisprotsess!”
Osutuseks tingimata: tõelise nirvaanani jõudmiseks tuleb dolmenis veeta tunde, ja kuna üks turismireis seda ei võimalda, tullakse ikka ja jälle. Elavas järjekorras oodatakse tunde, vahel isegi nädalaid...
Usk sünnib igaühe peas
Kui dolmenisse pugenu esimesest kõhedusest (äkki kukuvad kivid kaela?) üle saab, tundub selles küllalt valge, sest peale avause päistab päike ka läbi pilude. Põrandaks liiv, seinad nagu mahajäetud garaažis – ainult selle vahega, et tehtud mitte tellistest või betoonist, vaid kvartsliivakivist, needki täiesti siledad... (Võrdluseks: ehedas dolmenis on pilkaselt pime, kui avaus kinni katta, seinad krobelised ja karedad!)
Kümne minuti pärast ilmub avausse giidi pea, hüüdega ronime välja – teie aeg on läbi! Alles oma korra ootajad tunnevad elavat huvi: kas teadvus muutus, kas tunned end paremini, mida „kuulsid või nägid”? Aus vastus on mit-te midagi, nagu kinnitavad läbisegi ka need, kes sama juba korduvalt läbi teinud. Agar giid selgitab mõistagi, et küsimus on liiga lühikeses ajas. Oleks igaühel võimalik kauem selles „putkas” viibida, sündinuks tingimata mõni ime... Ja rõhutab: sellepärast tulebki rännakut aina korrata, iseseisvalt, keskendunult. Ühesõnaga – giididel tuleb oma palk ju välja teenida... Ja pole lõppu neil, kes käivadki, kellega sünnibki midagi positiivset, tervendavat, kelle salasoovid täituvad... Selgitus on lihtne – psühholoogid nimetavad seda enesesugestiooniks...
¤ ¤ ¤
Gelendžiki lähistel on tõepoolest säilinud kaks originaalset dolmenit – seda kinnitab ka info Venemaa Geograafiaühingu koduleheküljel. Ent need on tõsiteadlaste ja ekspertide mängumaa, mida hoitakse seitsme luku taga. Spetsialistid ei eita: võimalik, et tegemist on iidsete observatooriumitega, võimalik, et dolmenid on salapärased uksed teistesse maailmadesse ja aega... Kõik see, mis kus iganes massiturismile avatud, on tühi butafooria!