„Kes täis jäi, sellele tõmmati ruuduline soni pähe...!”

Pensionil prokurör Feliks Saarevet meenutab kaasaegsete ahistamisjuhtumite valguses lugu sellest, kuidas käis vägivaldne seksi- ja suhteelu möödunud sajandil.

Möödunud sajandi 60ndatel ühel esmaspäeva hommikul tuli Harju rajooni prokuratuuri üks ilus õhuke ja umbes 175 cm pikkune 16aastane tüdruk ja teatas, et teda oli eelmisel päeval Jõelähtmes vägistatud.
Kutsusime välja vägistaja, umbes 20aastase suhteliselt lühikese noormehe, kes teatas, et seks oli kokkuleppeline ja nn kannatanut ei saagi vägistada, kuna ta on Balti president ja seksib igal õhtul uue mehega.
Uuesti tuli välja kutsuda „president” ja selgitada, mida see ametikoht endast kujutab.

Peksmisega seksikamba juhiks
Lühidalt selgus järgnev. Kannatanul, nimetame teda siin Triinuks, oli suur armastus ühe muusikakooli poisiga, kuid sellel oli tüdruku jaoks vähe aega, sest neiu pidi ka õhtuti viiulit saagima. Siis läks tulevane „Balti President” koos sõbrannadega poistejahile. Kuidagi sattusid tüdrukud Sauna tänaval mingi vanamehe korterisse. Seal olevat olnud väga kole, sest naiste püksid rippusid kõikjal.
Lõpuks jõudsid Balti jaama, kus oli palju teismelisi. Üks tüdruk istus naiste WC-s prügi­kastil ja kamandas vägesid. Tulevane president peksis seda tüdrukut piisavalt ja kuulutas end uueks kambaliidriks.
Presidendi ülesandeks oli jagada tüdrukud ja poisid gruppideks ja saata objektidele, kust tulid tellimused. Põhiliselt taheti muidugi tüdrukuid, kuid tavaliselt sokutati igale ­poole juurde paar poissi ja vastav arv tüdrukuid, et kõigil oleks ­rakendust.

Pudel veini ja ruuduline soni
Aga selleks, et president saaks oma tööd teha, oli vaja iga õhtu kopikad kokku panna ja osta talle pudel veini. Kui veini ei olnud, siis presidendil kurk kuivas ja ta ei saanud üldse rääkida. Viimase grupiga läks Triinu ise kaasa. Tal oli ruuduline soni ja kui keegi kõvasti purju jäi, siis tõmbas ta selle äravajunule pähe. See oli suur häbi ja sellest räägiti järgmisel päevalgi Balti jaamas ning kaugemalgi. Ise oli Triinu tugev alkoholi kannataja ja naljalt purju ei jäänud.
Triinu oli hea jutustaja ja rääkis muuseas üksikasju. Näiteks olid grupiga mingi vanamehe juures, kes oli juba paljaste tüdrukutega voodis, kui ootamatult sisenes naine.
Hommiku hakul, kui üritus oli läbi, läks Triinu koju. Ta elas linna ääres ja transpordiks kasutas tänavapuhastusautosid. Ta andis mõista, et on nõus seksima ja kutsus enda poole. Alkoholilõhn lisas lootusi ja kõik juhid sõitsidki soovitud kohta, kus tüdruk maha kargas ja minema jooksis. Kõik need kohad olid tõelisest elu­kohast veidi kaugemal.

Kirg ajas sõbrad riidu
Ükskord tuli Triinule Balti jaama ees vastu tundmatu lühemat kasvu umbes 20aastane noormees, kes haaras sõnagi lausumata presidendi nina kahe sõrme vahele ja väänas seda.
Tüdruk lajatas talle hea hoobi, kuid sellest arenes kiiresti paks armastus. Noormehe vanematel oli Pelgulinnas suur korter, kus kohtuti-seksiti.
Keset ööd koputas keegi aknale. Noormees nr 1 avas ja küsis „Mida sa tahad?“ Koputaja, noormees nr 2, lahkus vihaste sõnadega. Noormehed olid endised klassikaaslased ja neil oli loosung „Sinu lits on minu lits!“ Mis tähendas, et südaöö paiku ilmus tootmispinnata noormees ja seksis sõbra poolt kasutatud tüdrukuga. Nüüd oli aga ninaväänajal tekkinud nii suur armastus, et ta ei raatsinud enam sõbraga tüdrukut jagada. Sõber aga vihastas tõsiselt ja tõotas kättemaksu.

Plaanitud seiklus jättis kõik kuivale
Paar nädalat hiljem tuligi kätte­maks. Sõbrad leidsid autoga tuttava ja kutsusid Triinu Jõelähtmesse pidutsema. Auto­omanikul pidi sääl pruut olema. Vaja oli aga kolmandat tüdrukut. Sõideti Paldiski maanteele, kus elas sõprade ühine klassiõde, et see kaasa võtta. Noormees, kellega Triinul armulugu oli, hakkas tüdruku emaga, kes avas ukse, rääkima. Tüdruk ei olnud aga kodus. Kättemaksu­himuline noormees tormas trepist alla autosse ja käskis gaasi anda. Sõber ei osanud sellist alatust karta ja jäi autost maha. Triinu ei osanud ka kohe aru saada, mis nüüd toimuma ­hakkab.
Sõideti Jõelähtmesse kurtide ema ja tütre juurde. Tütar oi õbluke ja ilus, umbes 170 cm pikk. Algul tarvitati koos alkoholi. Siis mindi vooditesse. Autojuht kippus Triinu voodisse, aga see tõrjus teda otsustavalt, nimetades teda „rasedaks varblaseks“. Ülekuulamisel nimetas Triinu teda veel „koledaks vanameheks“ ja kui küsisin vanust, oli vastuseks 26 aastat. Autojuht oli tõesti ­lühike ja õllekõhuga.
Teine noormees üritas samal ajal noore kurdiga seksida, kuid see polnud nõus ja käis „varblast“ Triinu voodist enda juurde vedamas.
Triinu seletuse kohaselt oli huvitavaim olnud see, kui kurdid omavahel sosistasid (muidugi kõva häälega). Ema küsinud tütrelt „kas sa täna ikka saad“ ja tütar vastanud „küllap ikka saan“. Asi lõppeski kõigile edutult ilma seksita.

Kes ei seksi, ei saa ka süüa
Hommikul keeldusid kurdid seltskonda toitlustamast otsese põhjendusega: „Keppi ei saanud ja nüüd süüa ka ei saa.“
Pärast asjatut lunimist lahkusid kolm külalist autoga ja ostsid poest pudeli alkoholi ning süüa. Oli päikeseline suveilm. Kui pool päeva oli päevitatud, teatas Triinut jahtinud noormees, et on aeg seksida. Nooruke Balti President oli päikse käes ainult kahe riideräbalaga ja teda oli lihtne demonteerida. Ümberringi mets ja ei kedagi teisi.
„Rase varblane” asunud tüdruku sõnul kohe jalgu hoidma ja peagi oli seks toime pandud. Ülekuulamisel mehed jalgade­hoidmist eitasid. Vigastusi ei olnud ja eelnevalt oldi koos ­alkoholi tarvitatud.

Piinlik ülekuulamine
Triinu luges vägistajaga vastastamisel nagu raamatust, kuidas kõik toimus. „Kui seks oli lõppenud...” ütles neiu, „...siis sa läksid sitale“. Kohe seejärel sai ta aru, et nii ei sobi öelda ja ta parandas „kakile“. Seepeale kõik ruumisolijad punastasid. Lõppastmes ei julgenud rajooni prokurör nõrga asjaga kohtu minna.
Umbes aasta hiljem oli Triinu Kadriorus ühes teise korruse korteris grupi seltsimeestega alkoholi tarvitanud ja naabrite rahu seganud. Miilitsa tulekuni olid poisid akna kaudu põgenenud. Tüdrukud jäid aga kätte. Korteri ukse taga oli rühm tigedaid vanamoore ja sealt ei saanud põgeneda. Triinu oli siis põrutanud „ühele vanamoorile po mordu“ ja saanud 15 päeva aresti. Sellise iluduse vangi­panek oli kohtus päeva­sündmus, mida märgati.
Läks mööda paar aastat ja kohtasin kunagist möllutüdrukut Harku Parandusliku Töö Koloonias nr 1, kus ta oli vangla kaupluses müüja. Tuli välja, et üks ta sugulane töötas asutuse kantseleis ja oli ta sinna ­sokutanud.
Rohkem pole ma toonast Balti jaama Presidenti näinud. Loodan, et ta asus tugevalt paranemise teele, leidis õige mehe ja on nüüd umbes 65aastane vanaemakene.