KGB mõjutas inimesi laseritega ja mattis UFOsid ka Eestis

12.08.2017 11:35
Kaidi Aidama
Kommentaarid
4
Foto:

Millenniumi alguses avaldatud Roger Moori USA dokumentaalfilmi andmetel olid Nõukogude Liidu salateenistuse valduses tuhandeid ulmelise sisuga faile. Läbi ajaloo on inimesed ikka ja jälle küsinud, kas maailmas on ka muud, kui vaid see, mida silmaga näeme? Kas selgeltnägijad on olemas? Kas kummitused on olemas? Tänu Venemaale saame nüüd neile küsimustele vastused.

1962. aastal, kui USA ja Venemaa suhted olid väga pinevad, tabas Venemaal paikneva USA suursaatkonna töötajaid järjest imelikud ja seletamatud haigused. Kolm saadikut lahkusid töölt vähi tõttu, mitmed saatkonna töötajad olid lihtsalt väga haiged, segadushäiretega. Toona ei osanud keegi antud kummalist haiguslainet seletada, kuid tänaseks on teada, et toonane USA hoone Venemaal oli KGB-le inimkatsete tegemiseks välja valitud. Nimelt üle tee paiknevast hoonest lasti saadkonda magnetlaineid, olles suunatud otse suursaadiku kabinetti. „Kui Nixon saatkonda külastas, hakkas kogu grupil halb,“ sõnas üleloomulikest juhtumitest kirjutav kirjanik Sheila Ostrander. „KGB ei katnud kedagi, nad polnud mitte ainult kõige mõjuvõimsam vaid ka kõige suurem salateenistus maailmas. Nende haare oli üle maailma ja võimas,“lisas Moor.

Magnetlained hävitavad ja tapavad
Algselt hakati magnetlainete mõju katsetama loomade peal ja seejärel inimeste peal, kuid seejures tehti seda äärmise saladuskatte all. Näiteks 1937 .aastal hukati kõik „vabatahtlikud“, kelle peal inimkatseid tehti ning katseid puudutavad toimikud suleti veelgi salajasematesse KGB arhiividesse Siberis. Kui Stalin suri, oli Venemaal kaos ning paljud ülisalajased paranormaaltoimikud sattusid halbadesse kätesse ja inimeste mõjutamisele suunatud uurimused jätkusid nii KGB salajastes laborites, kui ka nüüd mujal, eralaborites.
Kõige kummastavam asja juures on dokumentaalitegijate sõnul aga see, et kui Stalini ajal keelati igasugune paranormaalne tegevus ning selgeltnägijaid karistati lausa surmaga, siis üks mees, Wolf Messing, hakkas sel ajal tõusma kui ere täht Stanini impeeriumi kohale. Ta ennustas Einsteini ja Freudiga koostööd tehes täpselt sõja lõppu, lausa kuu täpsusega. Ta ennustas Hitleri surma peaaegu nädala täpsusega ning seega hakkas ta üha enam pakkuma huvi tooma veel tugevalt ennustajate vastu olevale Stalinile.

Stalin tahtis tõendeid
Aga enne, kui Stalin ennast Messinguga siduda kavatses, tahtis ta testida, kas ja kui tõene Messing on. Stalin andis Messingule kaks ülesannet. 1. Röövida panka paranormaalseid võimeid kasutades. Messing läks panka, ulatas tellerile tühja paberilehe ja käskis mõttes telleril raha tuua. Teller tegigi nii, nagu mõttes kästud. Teine ülesanne oli siseneda Stalini ülimalt turvatud valdustesse. Ta tegi seda ilma ühegi mureta. Valvurid lasid Messingu lihtsalt mööda. Seega oli ta läbinud Stalini testid ja ennast tõestanud. Nüüd hakkas Stalinil aga mõte liikuma... mis siis kui me saame neid mõttejõude kasutada maailma allutamiseks? Mis sellest edasi sai, keegi ei tea, kuna toimikud on maetud sügavatesse arhiividesse ja loetakse „kadunuks“.
Absoluutselt iga vähegi parapsühholoogias võimekas inimene, kes sattus KGB kätte, veetis ülejäänud elu laborites, näidates oma võimeid ja lastes ennast uurida ja relvaks vormida.
90ndate lõpus nägid päevavalgust ka Eestis mitmed KGB toimikud, mille sisu püütakse tänaseni saladuskatte all hoida. Lisaks sellele on paljud sellelaadsed dokumendid lihtsalt ja labaselt Eestist välja viidud ning ära hävitatud. Näiteks kinnitab 2000 aastate alguses üks Soome vanapaberit vedanud autojuht, et koormaks olid just taolised valgustkartvad paberid, mis naaberriigis hävitati.



Merivälja UFO
Vaevalt, et meie seas oleks vanemaid inimesi, kes poleks kursis Merivälja juhtumiga. Merivälja juhtumina tuntuks saanud lugu pani Eesti kuulsaima paranähtusena kihisema peaaegu pool Euroopat ning Nõukogude Liidus ulatus see kõige kaugematesse Kremli koridoridesse ja tollal pukis olnud Juri Andropovi ümber olnud inimesteni välja.
Nüüd on avalikuks saanud materjalid, mida püüti varjata isegi iseseisva Eesti ajal. Sest keegi ei teadnud täpselt, millega tegu. Vene ajast rääkimata, mil kogu meeletu kirjavahetus kandis võluparooli soveršenno sekretno (täiesti salajane) ja paberid, mida Eesti NSV Teaduste Akadeemia vahetas Soome vastava ala teadlastega, ei olnud ette nähtud kaugeltki mitte igaühe silmade jaoks.
Arhiividest on aga leitav järgmine kirjeldus Meriväljal toimunu kohta. Nimelt leidsid 1969. aasta suvel Hõbekuuse tee 34 maja elanikud Viivika ja Virgo Mitt kaevu kaevates maapõuest "paari sentimeetri paksuse ringikujulise hallika metallplaadi moodi asja, mis oli pealt täiesti sile, alt krobelisem". Objekt oli 6 - 8 meetri sügavusel. Et edasi kaevata, murti plaat suruõhuhaamriga juppideks. Tükid valati kaevurakete vahele, kuigi ühe jättis Virgo Mitt mälestuseks
Kiht oli metaljas, ülimalt sile, aga siiski kivist. Mingist väga tugevast kivimist, mida Mitt sai puruks ainult suruõhuhaamri abil, ja saagiks olid imepisikesed tükid. Need korjas ta ämbrisse, mis seisis tal majaräästa all veel hulga aega. Paar kõige ilusamat pala viis ta siiski oma kollektsiooni.
Peale selle sai üks sealviibinu kivikeselt elektrilöögi. Loomulikult jõudis kõik see otse KGB kõrvu. Eesti kangeimad geoloogid kummalist leidu ometi määrata ei osanud. Analüüsid näitasid senitundmatus mineraalis suurt rauasisaldust, aga spektris oli ka ebanormaalselt suur hulk titaani, kroomi, vanaadiumi ja niklit. Kokku 38 üli- ja vähem haruldast metalli.

Maaväline mateeria hämmastas teadlasi
Kõige hämmastavam, et mõned neist ei saanud looduses koos eksisteeridagi. Näidis polnud küll radioaktiivne, ent võimsalt magnetiline. Moskvas pandi selle leidmiseks huugama tolle aja kohta seninägematu teaduspark: skannerid, elektronmikroskoobid, kogu spektromeetria arsenal, keemia- ja laseranalüüs...
Teaduste Akadeemia meteoriitikakomisjoni esimees professor J. Šukoljukov teatas, et tegemist pole mitte meteoriidi, vaid tehissulamiga. Et leid tuli välja moreenikihi alt, hakkasid jalamaid levima kuuldused ja arutlused, et jääajal maandus Meriväljale ufo, ja julgemad avaldasid arvamusi, et leid peaks olema ufode raadiomajaka jäänus.
Kõige suuremad optimistid oletasid, et Meriväljal leidub ka tõeliste ufonautide säilmeid. Teooriatel, õige totratelgi, ei paistnud lõppu tulevat. Oli neid ufouurijaid, kes jõudsid järeldusele, et Merivälja objekt on maa all X–XI sajandist peale, mida illustreerivat ühes Tallinna kirikus olev freskofragment. Mida loomulikult ei leitud.

Vormsi Enn ennustas inimkonna lõppu
Merivälja loosse olevat sekkunud ka Vormsi Enn, kes inimkonna eksistentsi ohustamise tõttu tungivalt soovitas šahti kinni ajada. Vormsi Enn käskis sinna matta ühe omatehtud lepituseseme, et paluda andeks inimeste tekitatud kurjuse ja lolluse eest. See oli punasest puust tükk, mille üks ots oli kõrvetatud.
Šahti hakati kinni ajama 6. novembril 1988. Kohe pärast esimese ämbritäie liiva valamist käis maja kohal õhus väga kõva kärgatus ning taevas olevat löönud siniseks, mustaks ja valgeks. Töö lõpetati 15. novembril. 16. novembril oli Tallinna Linnahallis suur rahvakoosolek. Raudsiku juurde olevat tulnud võõras mees ja öelnud: "Kas te ise ka teate millega hakkama saite? Te olete väga suure heateo teinud." Raudsiku sõnul ta ei tea, kellega võis tegu olla.
Eesti parauurijate keski liigub aga veelgi kummastav info, mis peaks nende endi sõnul tänaseni olema kinnimätsitud just KGB juhtide ja Moskva poolt. „Minu jaoks on kõige huvitavam see, et majas toimusid ka huvitavad poltergeisti juhtumid. Ja, et objektil nähti ka elektrilisi olendeid. Soome tuntud meedium Leena Laakson sai objekti “asukatega” kontakti, väites, et objekt on UFO-laev, mille asukad aitavad Maad uutele energiatasanditele üleminekul. Ja seda väitsid Soome parapsühholoogid juba 2. okt. 1992. a,“ kirjutab üks varjunimega Olion.

Kummituslik tegevus Merivälja ufomajas
1994 ilmusid tema sõnul eramu neljale uksele ristikujulised märgid. „Arvatakse, et Hõbekuuse tee maapõu võib peita endas kahte objekti. Suurem olla elliptiline, 17x22 meetrit, väiksem umbes 2x4 m-ne pommikujuline objekt. Viimane võib olla ufotaoline objekt, mis suudab kiiresti liikuda igasuguses keskkonnas.
See võib olla näiteks signaalgeneraator,“ sõnas ta, lisades, et on ka arvamusi, et objekt on üks kuuest Eestis asuvast astraalsest keskusest ja on mehitatud. Tegemist võib olla neljanda-viienda tiheduse kosmilise baasiga.
„Nüüd seda materjali üle lugedes tekib võrdlus Häädemeestega,“ nentis ta. Talle tundub igatahes juba mõnda aega, et ka Häädemeestel on neljanda-viienda tiheduse kosmiline baas. „Kahju, et keegi pole seni Koltsi tehtud pilte ja videoid tõsiselt võtnud.Varsti juhtub ehk taas nii, et tulevad kas jaapanlased või mingid teised spetsid uurima ja kogu see paik piiratakse elektritaraga. Ja siis on juba hilja midagi omal käel uurida.“

Vaadatud 3820 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
klarissa

See paneb tõesti mõtlema

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi