KONTSERDI- ja PLAADIARVUSTUS: Mis on hukurokk ja ugri-doom? Taak seda teab!

Hiljuti toimus hubases ja stiilses Tallinna rokiklubis The Krypt - Spooky Bar & Stage üksjagu põnev raskema muusika õhtu. Üles astusid legendaarne doom-rock ansambel Taak ja leebema käekirjaga alternatiivrokki viljelev Violetscape. Sügis Productions poolt korraldatud üritus kandis omamoodi provotseerivat nime, Anti Valentine show. Viisteist eurot ukselt, kontserdipilet osutus vägagi soodsaks.

The Krypt seekord küll rahvast pungil täis ei olnud, kuid kahtlemata reklaamiti antud kontserti ka ülivähe, teave hakkas silma ainult Facebooki sirvides.

Soojendusbändi teati vähe

Kontsertosa juhatas sisse nooruke, alles 2021 tegutsemist alustanud bänd Violetscape. Alternatiivrokk, natuke “tumedamate värvidega” ja mingil määral isegi romantikat sinna juurde. Vägesid juhtinud kena naisvokalist oskas publikuga lahedalt suhelda ning mõjus üldse atraktiivselt.

Lood ise olid kõik tundmatud, varem polnud isegi bändinime kuulnud, kuid asi töötas piisavalt hästi. Kusjuures huvitav fakt, tundus vähemalt nii, et nende etteaste oli pikem kui kontserdi põhimagnetil Taak!

Taak annab harva kontserte

Ugri-doom, nagu nad ise oma muusikat iseloomustavad.. Taak on kahtlemata Eesti raskeroki eliitbänd, alustasid nad juba aastal 2005. Kontserte annavad nad aga millegipärast üliharva. Kuid seoses eelmisel aastal ilmunud uue albumiga “Surmalaev” ja Eesti Muusikaauhinnad 2026 Aasta Metal Album kategoorias nominendiks olemisega, on Taak hetkel rohkem aktiveerunud.

Kuigi määratletud kui Anti Valentine show, oli tinglikult ikkagi tegemist just Taaki albumi “Surmalaev” esitluskontserdiga. Sest valdav enamus ettemängitud lugudest pärines just sealt.

“Kassikuld”, “Viimane palvus”, eriliselt hea kompositsioon “Maa ja taeva vahel” (lives isegi parem kui albumil), “Sent surmale” ja nimilugu “Surmalaev”.

Uuel lauljal raske koorem kanda

Kui varem oli bändi lauljaks, karismaatiliseks liidriks, Mart Kalvet, siis nüüd on vokalistiks Ott Pabbo. Nähtud kontserdi põhjal päris õige valik, ka esituslaadis on neil ühtteist sarnast, kuid vähemalt esialgu veel jääb uus laulja Kalvetile alla..

Üldse on Taak oma koosseisu aastate jooksul mitmeti vahetanud. Praegu võib lugeda vägedejuhatajaks kitarristi ja klahvpillimängijat Kristjan Virma, lisaks on meeskonnas veel kitarrist Raiko Parts, basskitarrist Ott Oras ja trummar Ville Veering.

Laval vaid lühikest aega

Taaki veebruarikuine The Krypti kontsert jäi ootamatult lühikeseks. Bänd oli laval alla tunni, esitades vaid ühe lisaloo juurde ja sedagi ainult tänu publiku valjuhäälsele nõudmisele. Samas, kogu süngevõitu alatooniga show toimis algusest lõpuni, eliitne metall.

“Taak on bänd, millel on ka sõnum. Sellel kontserdil oli aga laulusõnu halvasti kuulda. Eesti Black Sabbath. Eriti hea lugu oli “Maa ja taeva vahel”. Nii hea muusika kohta nii vähe rahvast, klubi koduleheküljel oli juu info ürituse kohta olemas”, ütles rokisõber Valdur Raasikult.

Uus plaat on tõsine ugri-doom!

Taak’i ülikõva esikalbum "Koerapööriöö" kulges tegelikult valdavalt Black Sabbathi värvides, mingi aeg hiljem muudeti üksjagu kurssi ja asi kiskus raskerokist pea täiesti doomiks kätte. Nii mõnigi nende austaja leidis, et koguni liiga doomiks ja rõhuvalt sünkjaks, isegi väsitavaks.

Eelmise aasta lõpupoole ilmunud Taak´i kuues stuudioalbum “Surmalaev” jätkab ja matkab samuti raskel sammul süngetoonilistel väljadel. Rõhuv, painav, pealepressiv võiksid olla albumi märksõnadeks.

Eestikeelne ugri-doom. Kusjuures nende stiili täpsemaks kirjeldamiseks figureeris mingil ajal päris lööv eestikeelne termin, "hukurokk".

Ootused küllaltki kõrgekskruvitud, kuna eelmisest albumist “Põgenemiskatse” möödunud koguni viis aastat. Ja lisaks oli värske plaat nomineeritud ka Eesti Muusikaauhinnad 2026 Aasta Metal Albumi kategoorias.

“Surmalaev” on üldjoontes Taak nagu Taak ikka, oma tuntud headuses ja kvaliteedimärgiga. Kokku seekord kaheksa lugu, peaagu nelikümmend minutit kuulamist. Suurim muutus on vast see, et vokalist on vahetunud. Mart Kalveti asemel laulab bändis nüüd Ott Pabbo. Kes saab vastutusrikka ülesandega üllatavalt hästi hakkama, tema vokaal on “timmitud” vägagi eelkäija sarnasesks.

Ka üks kitarristidest on välja vahetunud. Urmas Jõgi asemel mängib Raiko Parts. Ülejäänud meeskond on täpselt sama,, nagu eelmiselgi plaadil. Taaki vägedejuhatajaks võib nüüd vabalt pidada Kristjan Virmat, kes lisaks kitarrile võtab ette klahvpillid. Ott Oras on basskitarrist ja Ville Veering trummar..

“Surmalaev” on tervikuna ühtlaselt toimiv album. Kõik lood on natuke rohkem või natuke vähem nauditavad, viletsamat sorti lood puuduvad üldse.

Kui püüda ikkagi neid kõige paremaid palasid siit välja noppida, siis päris keeruline. Võib-ola “Maa ja taeva vahel” ja nimilugu “Surmalaev” ise joonistuvad pärast mitmeid kuulamisringe natuke veenvamalt välja. Kusjuures Taak´i veebruarikuisel kontserdil Tallinna hubases rokikohas The Krypt Spooky Bar & Stage toimis just “Maa ja taeva vahel” veelgi võimsamalt kui albumil!

Taak on kogu tegutsemisaja kestel olnud selgelt sõnumiga bänd. Endiselt väga tugevad laulutekstid, ekstraklassi lüürika,, õnneks selgi korral voldikul kaasatud.

Plaat on salvestatud stuudiotes SÜGIS PRODUCTIONS ja KO STUUDIO.

Kuna tegemist on ühtlasi atraktiivse kontsertbändiga, tasuks Taaki kindlasti võimalusel vaatama minna. Seda enam, et kontserte nad eriti tihti ei anna, kuid nähtud The Krypti pea tunnise etteaste põhjal võib kindalt väita, et uus materjalgi toimib laval hästi.

Hinne plaadile: 8/10