FOTOD: Šotlaste metallibänd Alestorm ajas Tallinna publiku hulluma!

Metalbänd Alestorm möllas hiljuti Tallinnas Helitehases nii et vähe pole! Kaasas neil koguni kaks soojendajat, seni veel vähetuntud Roses and Thieves ja Lutharo. 

Kohale tuldi tuuri “Thunderfisting Europe 2025” raames ja vahetult enne Eestit toimus teinegi Baltikumi kontsert, Vilniuses, Leedus.

Alestorm on napilt üle kahekümne aasta tegutsenud bänd, moodustati aastal 2004, suutnud aga ennast rebida nn. lõbusamat sorti “pirate metal´i” üheks lipulaevaks. Kusjuures oma muusikat vürtsitavad nad osavasti ja täiendavalt folk metal´i ja power metal´i elementidega. Bändi viimane, üldarvult kaheksas, stuudioaplaat “The Thunderfist Chronicles” ilmus sel aastal ja eks nad seda nüüd tuuril tutvustavadki.

“Nägin neid aastate eest ühel suuremal välismaisel raskema roki vabaõhufestivalil, vist Barcelonas. Mingit muljet ei jätnud. Paras palagan!”, oli tuttav rokisõber nende suhtes üpriski kriitiline.

Energiarikas kontsert algusest lõpuni

Alestormi Tallinna kontsert algas praktiliselt minutipealse täpsusega ettenähtud ajal. Ning tuleb tunnistada, et oli vähemalt uskumatult energiarikas algusest lõpuni. Vaid ühe loo ajaks võeti korraks ehk natuke tempot maha, et edasi taas võimsad energiavallid üles seada, üles ehitada. Repertuaaris domineerisid loomulikult just need piraaditeemalised ja sellised hoogsamad joomalaulud, mis publiku ka koheselt kaasa haarasid ja mida osaliselt teati isegi kaasa laulda.

Rahvast kusjuures oli Alestormi kontserdil päris palju, kuigi mitte niivõrd massiliselt, kui sealsamas hiljuti toimunud W.A.S.P.i omal.

Joomalaulud põimusid peolauludega

Parajalt humoorika lähenemisega “Mexico” ja “Uzbekistan” olid kava ühed parimatest kindlasti, kuid pohmakalugu “Hangover”, “The Storm” ja “”Drink” sätitasid ennast samuti nauditavamate hulka. Peopanemise muusika lisaks? Tõepoolest, Alestormi puhul võiks terminiks edukalt olla ka “peometall”, ehdeaks näiteks kasvõi kavalehel leidunud “P.A.R.T.Y.”.

Ja mis jama neil selle “ankruga” on? “Fucked With an Ancor”, tõepoolest, paras komejant...

Suur kollane jõllitav part laval mõjus tobedana

Lavakujundus? Kuidas kellelegi, kuid lava keskele asetatud suur “pardiralli” part tundus pigem nõmedana kui lõbusat meeleolu tekitavana. Muide vabaõhukontsertidel on neid tobedaid parte Alestormil laval koguni kolm!

Mis aga omamoodi muigamapanev pisidetail – klahvpillimehe ja “käredama häälega”laulja Elliot Vernoni töövahendi alla oli kinnitatud (rahvusvaheliselt hästi teada eriti seksistlik numbrikombinatsioon) silt Pirate 69.

Kontserdil mõjus Alestorm rohkem veiderdajatena

Mida veel? Šoti seelikus laval ringikappav põhilaulja (kaasaskantava klahvpilliga) Christopher Bowes ei mõjunud samuti kuigi tõsiseltvõetavana, pigem koomilisena. Mis samas võiski olla taotluslik. Kokkuvõttes, vähemalt Tallinna kontserdi põhjal, ütleks, et Alestorm kontserdil suurt pinget ei pakkunud, kuid oma lahedate videoklippidega ja päris paljude lugudega stuudiovariandis pääsevad mõjule küll.