Vennaskonna, Metsatöllu ja Lõõtsavägilaste mehed tegid koos loo Ümera lahingust

Hiljuti sai valmis singel “Ümera Jõel“, mis on väga huvitav koostöö. Sõnade autor on Tõnu Trubetsky (Vennaskond), lauluhääle andis Lauri Õunapuu (Metsatöll) ja viisi kirjutas Margus Põldsepp (Lõõtsavägilased).

“Kui Tõnu Trubetsky mulle helistas ja ütles, et tal on plaan teha laul 1210. aastal sakalaste ja ugalaste ühismalevale võidukalt lõppenud Ümera lahingust, siis olin hetkega nõus. Meie muistne vabadusvõitlus on mulle vägagi sütitav teema. Olen Mait Metsanurga raamatu pea paarkümmend korda läbi lugenud, eriti lahingustseenide kirjeldusedL,” sõnas Põldsepp ja lisas, et kui Tõnu sõnad saatis, siis olid need nii haaravad, et viis sündis samal õhtul.

“On laule, mis sünnivad kiiresti, peaaegu ühe hingetõmbega. Ja on laulud, mille juured ulatuvad sügavale lapsepõlve, raamatutesse, filmidesse ja unistustesse. „Ümera jõel” kuulub kindlasti viimaste hulka,”

“Mina olen alati armastanud ajalugu. Mitte niivõrd aastaarve või valitsejate nimesid, vaid lugusid inimestest, kes elasid enne meid, võitlesid, armastasid, eksisid, unistasid. Eriti on mind köitnud Maavalla muistne vabadusvõitlus – aeg, mil maarahvas seisis silmitsi Euroopa võimsaima sõjalise organisatsiooniga, Mõõgavendade Orduga.” segitas Tõnu Trubetsky.

“Esimesed kujutlused sellest ajastust pärinevad lapsepõlvest. Suur mõju oli samuti kahel filmil, mida vaatasin ikka ja jälle: „Verekivi” ja „Viimne reliikvia”. Kuigi kumbki neist ei räägi samast ajastust ega Ümera lahingust, kannavad mõlemad endas sama vaimu – vabaduseiha, mässu ülekohtu vastu ja usku, et inimene peab seisma õigluse eest,” lisas ta.

“Kui me koos Margus Põldsepaga seda lugu tegema hakkasime, ei tahtnud me kirjutada akadeemilist ajalootundi ega kuivade faktide ümberjutustust, vaid edasi anda emotsiooni. Tahtsime, et kuulaja tunnetaks öist metsa, kuuleks relvade kõlinat ja näeks tulevalgust peegeldumas sõdalaste raudrüüdel.”

“Laulusõnades on nimetatud muistseid kohti, nagu Ugandi ja Ydumea, mis loovad silla tänapäeva ja 13. sajandi vahele. Samuti ei ole Caupo laulus ainult ajalooline isik, vaid sümbol keerulistele valikutele, mida inimesed sõdade ajal peavad tegema. „Ümera jõel” on laul sellest, et mõnikord võivad ammu vaikinud lahinguhüüded kõlada edasi veel sajandeid hiljem. Sest ajalugu ei ela ainult muuseumides ja arhiivides, vaid lugudes. Ja vahel ka lauludes. “

Laulusõnad:

Maavalla kohal nüüd leegitseb öö.
Tõuseme üles, kinni seo vöö.
Mõõk torka, piik pista ning tapper löö!
Valatud vere maa, endasse söö.

Eelrefrään:

Ümera jõel meie võitlushüüd kõlab,
Ordu ja Caupo nüüd maksavad võlad.

Refrään: 

Ümera jõel, vabadus, võit!
Veri ja valu, leegitsev loit.
Ümera jõel, Ugandi, kõik!
Ydumea loojak, Maavalla koit!

Latgalid, liivlased, ründavad ees.
Pimedus peidab meid metsade sees.
Leegitseb süüdatud Arnoldi telk.
Voogudes peegeldub raudrüüde helk.

Eelrefrään.

Refrään.

Läkitus kõigile Maavalla maile.
Vannutud liit, jäägu vabadus meile!
Hõredaks jääb orduvendade liin.
Caupo poeg, väimees langevad siin.

Küünised teravad, veri läeb jõeks.
Ümera leek hõõgub südames tõeks.
Ootavad veel pikad võitluste rajad.
Ümera võit aastasadades kajab.

Ansamblis Põldsepp & Pojad mängivad:
Ott-Mait Põldsepp – laul, akust.kitarr, bass kitarr
Rasmus Kadaja – laul
Margus Põldsepp – laul, karmoška

Külalistena teevad kaasa:

Lauri Õunapuu – solist
Merili Kask – torupill
Emma Tsirk – löökpillid
Salvestas – Ott-Mait Põldsepp
Miksis ja masterdas – Egert Silk SilkSound OÜ