KONTSERDIARVUSTUS: Legendaarne ZZ Top suutis Eesti publikut täiega üllatada!

Selle suve üks vägevamaid kontserte Eestis? Kes teab, kuid kahtlemata näitas ameeriklaste veteran-bluusbänd ZZ Top Tartus klassi. Vähemasti nii ägedat showd poleks küll osanud neilt enam oodata. Kuigi jah, nende etteaste oleks kindlasti võinud pikem olla.

ZZ Topi erikülalisena/soojendajana astus Tartu Lauluväljakul üles stiilne kodumaine rokkbänd Dramamama koos tippkitarrist Laur Joametsaga.

Kontserdi korraldas Live Nation Estonia OÜ, kohapealt ostetuna sai pääsme üheksakümne euroga.

Kuigi Tartus esines ZZ Top esmakordselt, siis Eestis on nad korra varemgi juba käinud. Väga ammu, vististi 1996. aasta Rock Summeril Tallinnas. Tollasest kontserdist on meeles see, et oli liiga bluusilik ja tuntud lugusid tehti vähe. Mistõttu paljud külastajatest rahule ei jäänud.

Kontserdile tuldi Lätist ja Soomestki

ZZ Top tõmbas Tartu Lauluväljaku korralikult rahvast täis. Pea pilgeni, kuigi tegu polnud lõpuni läbimüüdud kontserdiga. Eesti publikule lisaks tulid paljud kohale Lätist ja ka Soomest, kuigi täpselt Jaanipäeval oli ZZ Topil Helsingiski kontsert tulemas.

Dramamama astus erikülalisena üles

Nüüd oli aga hoopis teine tera võrreldes kolmekümne aasta taguse kontserdiga ja seda, et tuleb “oogne tantsuõhtu” arvasidki paljud õigesti ette. ZZ Top muide alustas oma uut The Big One! nimelist tuuri 22. juunil just Tartust, edasised kontserdid toimuvad Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal jne.

Omamoodi boonuseks kogu asja juures oli veel küllaltki nimekas kodumaine rokikollektiiv Dramamama, kes oli n.õ. erikülalise rollis. Mikk Tammepõld nende lauljana on juba iseenesest karismaatiline figuur, kuid bändile lisas veelgi särtsu juurde otse Ameerikast kohalelennutatud tipptasemel kitarrist Laur Joamets. Mänguruumi Dramamamale kuigi palju ei antud, kusagil vaid poole tunnikese jagu. Aga publiku jõudsid nad selle ajaga ära võluda küll.

Eht ameerikalik show

ZZ Top (loodi 1969. aastal!) alustas harvanähtava täpsusega, täpselt ettenähtud ajal. Eht ameerikalik show, kommenteeriti juba ZZ Topi esinemise alguses ära. Nii ja naa. Igatahes näitas trio usumatult head vormi, arvestades nende vanust.

Päikeseprillidega habemikud Billy Gibbons (kitarrid ja vokaal, ainuke originaalliige) ja Elwood Francis (bass, varem bändi pikaajaline kitarritehnik) võtsid esitust ka kerge mõnusa huumoriga, tehes näiteks laval selliseid vaid ZZ Topile omaseid standartseid liigutusi-liikumisi.

Huvitav fakt. Kusagil viiel korral vähemalt vahetasid mõlemad ka (eridisainiga) kitarre. Eraldi sai kõvasti kiidusõnu ka ZZ Topi kontsertidel praegu trummide taga laamendav Michael Monahan (teda ei märgitud otseselt, kuid peaks olema õige nimi), kes pea üks üheselt tegi järgi bändi originaaltrummarit Frank Beardi.

Suurhitte võinuks rohkem olla

Mis repertuaari puutub, siis kaks suurhitti, “Gimme All Your Lovin´” ja “Sharp Dressed Man”, tulid mõlemad kenasti ära. Kuid koguni kolm kunagi ülipopulaarset lugu, “Sleeping Bag”, “Rough Boy” ja “Viva Las Vegas!” jäeti üldse esitamata!

Päris vanast materjalist, üks esimesi või üldse esimene lugu, mis ZZ Top kunagi tegi, võeti ette “Brown Sugar” (samanimeline lugu on ka The Rolling Stonesil). Kokku esitas ZZ Top kuusteist lugu (lisalood kaasa arvatud), kontsert ise kestis seitsmekümne viie minuti kanti. Vahemärkusena. Lavakujundus oli omamoodi pilkupüüdev, vägagi kirev aga stiilne. Ühe komponendina rippusid kõlarite juures, nõõride otsas, vanad klassikalised suured rulad, millele alla joonistatud Playboy jänkude pead....

Lühike kuid intensiivne show

Ajaliselt on seda muidugi vähe, kuid tuleb tunnistada et kogu ZZ Topi show oli intensiivne, mingit “kunstlikku jokutamist”, venitamist polnud. Kokkuvõttes niisiis kindlasti üks aasta parimaid kontserte Eestis. Hoolimata sellest, et suhteliselt lühike ja leidus päris mitmeid helikvaliteedi kallal kritiseerijaid.