KÜSITLUS: Pornokunn Aivar Palumäe oma viimast palgapäeva ei mäleta

Statistika kohaselt on Eesti majandusnäitajad ja palgad taas tõusuteel ja toidukorvi hind stabiliseerunud. Uurisime meie maa kuulsatelt ja ilusatelt, kas seda ka rahakoti pealt tunda annab.

Aivar Palumäe: „Statistikaametnik on riigi käsilane... Nendel on omad mängud. Minu toidukorv on tomatid, kurgid, petersell ja kartul – peenralt –, munad, liha laudast... Viimast palka ei mäleta. Rõõmu teeb see, mida meri kaldale uhub või tera, mis teele koormast pudeneb... Aga rahaga on teised lood. Raha peab hoidma, rahale pühenduma ja pidevalt silitama... Siis rahakoti paksuse pealt on tunda. Hoia kõva ja nokk püsti.“

Sulo Hermlin: „Teatud toiduainete hind on tõesti pikemat aega sama olnud, kuid see võib ka kunstlik stabiilsus olla. Kogu ülejäänud elu on seevastu nii kalliks kujunenud, et isegi tavapäraseid oste tehes rahast ei piisa ja toidupoe lemmikletid on ikka allahinnatud kauba letid.“

Viktor Vassiljev: „Sõltub rahakotist. Paksu rahakotti väikesed statistilised muutused ei kõiguta, peenikese löövad uppi. Tegelikult statistiliselt võivad näitajad kõikuda, aga pikemas perspektiivis liiguvad ikka sinna, kus alamad ei taha, ülemad ei suuda ja siis tuleb suur üllatus neile, kes pole Lenini teoseid õppinud.“

Sirje Potisepp: „Kui majanduses läheb paremini ja inimestel jääb raha rohkem kätte, siis loomulikult on see positiivne sõnum ja võiks inimesi julgustada veidigi rohkem tarbima. Ja otse loomulikult loodame toidusektoris ning ootame ammu, et inimesed ostaksid rohkem Eesti tooteid ja toetaksid läbi selle omakorda nii Eesti majandust kui ka meie toidutootjaid.“

Märt Niidassoo: „Ikka. Toiduhinnad on Norra tasemel, aga palgad meenutavad Ida-Euroopat. Rahvaga kontakt on poliitikutel rusudes ja neid vist väga enam ei huvitagi.“

Arnold Oksmaa: „Ma tegelikult ei osta kunagi väga palju toitu koju, vaid neid, mis on peamised, ja olen märganud, et mingid tooted on kallimad ja teised odavamad. Aga jah, kaubanduses töötades näen, et inimesed võtavad ikka soodsamaid tooteid.“

Venno Loosaar: „Ei tunne küll veel.“

Hannes Vanaküla: „Kuna ma võitlen pidevalt ülekaaluga, siis olen ma pidevas dieedis. Ja see tähendab, et söön minimaalselt ning toidukorvi hind mind eriti ei mõjuta. Aga selle eest mõjutavad muud asjad küll. Ja kahjuks raha napib endiselt.“

Viktoria Betlem: „Kui stabiliseerumine väljendub allahindlustes, siis toidukorvi võib hoida tasakaalus nagu köietantsija, jah.“

Teet Soorm: „Ma olen selles vanuses mees, et ma ei söö enam palju, seega minu kulud toidukorvile ei ole suured ja mina oma rahakoti pealt mitte midagi ei oska öelda, et oleks raha puudu või raha oleks üle.“

Rita Kaljus: „Miskit ei ole tõusuteel. Statistikaamet töötab põhimõttel, et kelle leiba sööd, selle laulu laulad! Ja rahakotis „toimub mõrv“ sõna selle otseses mõttes! Lugupidavalt Rita.“

Sirje Põllu: „Kahjuks ei ole rahakotil seda tunda. Käin tihti Soomes. Ostan sealt tihti toidukraami kaasa. On odavam. Palkade vahe aga meil ikka märgatav.“

Heiki Hainsalu: „Ikka on... Kõik on kallimaks läinud. Samuti maksudest vesi, küte, elekter, prügivedu jne. Iga päev on näha ja tunda rahakoti põhjal, kuidas meie ümber elu kallineb.“

Ilona Kaldre: „Numbrid on üks asi. Paljude riigi elanike tegelik elu on aga hoopis midagi muud. Kui uskuda aruandeid, siis näib kõik väga hea: majandus kasvab, palgad tõusevad ja hinnad on stabiliseerunud. Ja see on tõepoolest suurepärane – selliste uudiste üle saab ainult rõõmu tunda. Aga on olemas ka igapäevane elu. Pärast kõiki eluaseme- ja kommunaalkulude makseid, automakse ja -kulusid, toidu, ravimite ning kõige muu vajaliku eest tasumist jätkub paljudel inimestel raha sageli vaevu järgmise palgapäevani. Ja siin ei ole vanusel suures plaanis enam tähtsust. Näen seda oma pere näitel: minul on üks olukord, minu pensionäridest vanematel teine ning minu lastel, kelle peres kasvab minu lapselaps, kolmas. Kuid tulemus on sageli üks ja sama: pärast kõiki vältimatuid kulutusi praktiliselt vaba raha ei jää. Seetõttu tahaks, et majanduse ja palkade kasv muutuks ühel hetkel nähtavaks mitte ainult aruannetes, vaid ka inimeste igapäevaelus. Just see oleks ilmselt kõige veenvam märk sellest, et olukord on tegelikult paremaks muutunud.“

Ahto Kalda: „Ei ole tunda küll midagi.“

Harly Kirspuu: „Ma elan Ungaris aastast 2024, seega selle koha pealt pole helesinist aimugi, mis Eestis toimub.“

Aimar Altosaar: „Ostan vastavalt rahakoti võimalustele. Praegu on võimalik allahindlusi kannatlikult jälgides üsna mõistlike kuludega kõik kätte saada. Ma ei usu, et majandusnäitajad mõjutaksid eriti ostukorvi, pigem on oht, et kui palgad tõusevad, siis tõusevad ka hinnad.“

Ingrid Stahl-Magnus: „Eestis on majandusest järel vaid varemed, palganumbritest pole mõtet rääkimagi. Uudistes mainitakse vaid nn keskmisi sissetulekuid, mis paraku on tavainimesele arusaamatud. Kui kõrgetest palkadest ja „preemiatest“ rääkida, siis need on riigiametnike hordide „tulemustasu“, mis piltlikult öeldes on reaalsele töötegijale ulme. Promotakse nn Eesti oma toodangut, mis peaks olema naturaalne, ehe, siis lugedes toidukaupade koostisi võib öelda, et sulaselge „Mendelejevi“ tabel. Koorejäätises puudub koor, vorstid sisaldavad kõike muud kui liha. Lihtsalt imestan, kuidas inimesed veel püsti püsivad ja tööd teha suudavad. Pensionärid käivad kuu lõpus kauplustes leiba ja leivakõrvast söömas, sest raha enam söögi ostuks ei jätku. Tervisest ja meditsiinist pole lihtsalt võimalik rääkida. Kuhu me küll jõudnud oleme oma arutu valitsusega. Kaos vaatab igalt poolt vastu. Tundub siiski, et on võimalik veel hullemaks minna... Sügis ja talv on ees.“

Pille Pürg: „Ei usu juttu, et majandus on tõusuteel ja toidukorvi hind stabiliseerunud. Julgeolek ja sellega seonduv kütusehinna tõus seda siiski ei soosi.“

Gunnar Loho: „Ei oma rahakotti, ei oma pangaarvet. Nipitan kuidagist sularaha. Toidu valmistan ise. Poest saab ostetud vahest leiba, soola ja veidi suhkrut. Lahendan toitumise probleemid naturaalmajanduse raames.“

Lauri Luur: „Tunda pole, aga märke on.“

Tarmo Kruusimäe: „Ei ole veel märganud ega tundnud, aga jutuks hea, kui juba sedasi väidetavalt väidavad.“