KÜSITLUS: Viktor Vassiljev: drooniohust suurem oht on purjus autojuhid!

Uurisime meie riigi kuulsatelt, rikastelt ja ilusatelt, kas viimased drooniintsidendid Eestis panevad vähem turvaliselt tundma. Kas nad usuvad, et Eesti suudab end droonidest tingitud ohu eest kaitsta?

Riina Solman: "Usun, et Eesti suudab end drooniohu eest kaitsta. Minu jaoks ei ole turvalisus vähenenud, pigem on tegemist uue reaalsusega, millega peame tänapäevases maailmas harjuma. Peame uute oludega kohanema ja õppima nendega elama."

Viktor Vassiljev: "Need on eksikombel Eestisse sattunud ja siiamaani pole kellelegi pähe kukkunud. Purjus autojuhid on reaalne oht, nende eest tuleb kaitsta."

Markus Meier: "Ei pane. See, et droon maha võeti, on otsene tõestus NATO valmidusest kaitsta Eestit jõuga."

Heiki Hainsalu: "Mina hirmu ei tunne. Muidugi ei suudaks meie väike riik ennast piisavalt kaitsta, aga milleks elada sõjaootuses ja hirmus? Mina elan reaalses elus ning selle asemel, et riik kulutaks oma raha ülemäära kaitsele, võiks rohkem mõelda oma rahva heaolule ja mitte tõsta makse."

Pille Pürg: "Praegune olukord teeb väga muret ja ma pole kindel, kas suudame end piisavalt kiiresti ja efektiivselt kaitsta. Jälgin murega nii Balti riikide kui ka kogu maailma julgeolekuolukorda."

Viktoria Betlem: "Eesti suudab end drooniohu eest kaitsta."

Kristel Voltenberg: "Olen kindel, et Eesti suudab end kaitsta. Seda muu hulgas tänu meie liitlastele. Viimane intsident kinnitab seda ilmekalt."

Andres Guff: "Tundub, et droonid on tulnud, et jääda. Edasine sõltub riikide seadustest – kas mõningaid lende hakatakse piirama, mis osaliselt kehtib juba praegu. Kui jätta kõrvale sõjaline kasutus, võivad droonid inimeste tegevust hästi teenida. Sõjalised droonid aga vähendavad turvalisust ja külvavad tugevat hirmu."

Sirje Põllu: "Muidugi on ebaturvaline. Metsades ja merel toimuvad aktiivsed õppused ning see võimas müra paneb kõhedust tundma. On arusaadav, et seda on vaja teha, kuid see toob sõja reaalsuse kodule lähemale. Eks aeg näitab, kui õigeid otsuseid on riik laskemoona hangetel teinud ja kas pädevust jätkub."

Jaak Tammearu: "Mul pole muret – mul on koht, kuhu varjuda!"

Aivar Palumäe: "Hillar, mis kuradi lolle küsitlusi sa siin läbi viid? Vastus on: nahhui. Ega ma siia maapeale surema ei tulnud – ikka elama sündisin, uusi inimesi tegema ja elust rõõmu tundma. Aga ära ei tohi unustada ka vikatimehe käsilasi – need külvavad faking surma nii, et soolikad ja droonid lendavad. Ikka sõda ja armastus koos ning vaheldumisi. Päeval tuleb võidelda ja õhtul armastada."

Rita Kaljus: "Kindlasti ei tekita sellised drooniintsidendid meis mingit turvatunnet. Selliste juhtumite järel peaks Pevkur juba ammu tagasi astuma. Eestil ei ole hetkel mingisugustki võimekust drooniintsidentidega tegeleda, hoolimata kinnitustest, et Eesti on turvaliselt kaitstud. Valelikud väited peavad lõppema ning valitsusel on aeg tagasi astuda."

Hannes Vanaküla: "Mina ei tunne, et oleks vähem turvaline. Kaitsega on nii, et sajaprotsendilist turvalisust pole võimalik saavutada."

Ilona Kaldre: "Viimased drooniintsidendid tekitavad inimestes loomulikult suuremat tähelepanu ja küsimusi turvatunde kohta. See on arusaadav, sest sellised juhtumid mõjutavad üldist julgeolekutaju. Eesti kaitseväe ja kaitsevaldkonna hinnangutes on korduvalt rõhutatud, et õhust lähtuvate ja droonitehnoloogial põhinevate ohtude tuvastamine ning tõrjumine on keeruline ja kiiresti arenev valdkond, mis nõuab pidevat valmisolekut ja tehnoloogilist kohanemist. Usun, et Eesti suudab ja peab nendele ohtudele reageerima ning end kaitsma, sest olemas on nii riiklikud võimekused kui ka koostöö liitlastega. Samas on oluline, et inimesed tunneksid, et süsteem toimib reaalselt ja usaldusväärselt, mitte ainult teoreetiliselt. Just see on turvatunde alus."

Gunnar Loho: "Ei."

Marco Tasane: "Ei tea... Ei ole sellega nii kursis."

Siim Nestor: "Hetkel veel mitte. Usun, et Michali ja Reformierakonna valvsa pilgu all peab Eestimaa taevas vastu ning meil pole põhjust muretsemiseks."

Märt Niidassoo: "Usun, et Eesti saab vajadusel tõrjega hakkama."

Andrei Korobeinik: "Viimased drooniintsidendid tekitavad kindlasti inimestes ebakindlust, eelkõige seetõttu, et info ja juhised ei ole piisavalt selged. See on usalduse küsimus – inimesed tahavad aru saada, mida konkreetses olukorras teha. Ma ei ütleks, et tunnen end otseselt vähem turvaliselt, kuid sellised juhtumid näitavad, et meie valmisolekus on lünki, eriti kommunikatsiooni ja eri asutuste koostöö osas. Kui inimesed ei saa näiteks üheselt aru, kas laps peaks minema kooli või mitte, on see märk süsteemi nõrkusest. Lisaks tehnilistele võimekustele peab paranema ka kriisijuhtimine ja kommunikatsioon. Praegu tundub, et siin on veel arenguruumi."

Nancy Himma: "Ei jälgi meediat."