FOTO: säästuviin jäätus sügavkülmas ära - kes on süüdi?

Facebooki grupis „Märgatud Tartus” kurvastaa postitaja Kalev, et Grossi poest ostetud 40-kraadine Oma Viin ei andud pudelist välja tilkagi nii-nimetatud hingekosutust.

„Meite "Papi" ostis eile, suurel reedel, Grossi poest putli viinuškat. Pani sügavkülma, et järgmine päev, vaiksel laupäeval, lasta pisarakene haljast. Aga võta näpust. Ei tulnud tal sealt putlist tilkagi. Pahandust palju. Ei tea, kas keerata nüüd külmiku külmakraadid vähemaks,” imestas Kalev.

Seepeale läksid teiste viinasõprade harjad punaseks ja kommentaare sadas nagu lambahännast. „Isegi tavaline Viru Valge, Laua viin, Ekstra jne tükivad ära külmuma! Solk on solk! Läti viin seisis mul 2 nädalat sügavkülmas ja polnud häda midagi,” paljastas Jaren.

Läti viina mittekülmumist kiideti veelgi ja kiruti meie odavama poole haljast. Lisaks kurdeti, et viimane ei hakka hästi pähe kah.

Anonüümsust palunud viinatootja sõnul pole mõtet sisu salaja lahjendada. "Asi on selles, et etanool ei ole kallis kraam, seda siis enne aktsiiside ja maksude peale lajatamist. Lisaks tulevad salaja lahjendamisel varem või hiljem jamad kaela ning kliendidki saavad sellest kiirelt aru," selgitas Ahti (nimi toimetusele teada). Tema sõnul on jäätumisprotsess paljuski seotud hoopis viina puhtuse tasemega. "Jäätumine levib nagu rooste autol või viirus - kuskilt võõrast kübemest saab alguse ja kukub siis mööda vedelikku edasi minema," paljastas mees.

Kas vastab tõele, et külmumine viitab kehvale kvaliteedile?

Joogikulutuurile pühendunud samanimelises kirjutises on viina külmumise teema eraldi ja põhjalikult käsile võetud.

Alkohoolsete jookide jäätumistemperatuur varieerub sõltuvalt toote alkoholi (etanooli) ja suhkru sisaldusest. 40% kangusega puhta viina jäätumise temperatuur on ~ - 22°C. Sügavkülmikute ideaalseks temperatuuriks loetakse - 18 kraadi. See tasub üle kontrollida, sest liiga külm jääkamber rikub ka toidu (liigne kristalliseerumine).

Teised kangemad joogid nagu nt tekiila ja rumm jäätuvad viinaga võrreldes üsna sarnastel temperatuuridel. Samas õlu ja vein jäätuvad kergemini tänu oma madala alkoholisisalduse tõttu.

40% kangusega viina jäätumine on normaalne

Jääkambri temperatuur võib kambri eri kohtades suurtes piirides kõikuda. Kuigi jääkambri väline termomeeter näitab kambri temperatuuriks -18°C, võib kambri mõnes osas temperatuur olla üle -30°C. Sellise temperatuuri juures toimubki 40% kangusega viina külmumine.

Külmkambri temperatuur mõõdetakse üldjuhul vaid ühest punktist, mis ei anna tõelist pilti kambri eri kohtade temperatuurist. Samuti peale külmkambri avamist ja uuesti sulgemist, hakkab kambris temperatuur intensiivsemalt langema, et saavutada uuesti vajalik temperatuur.

Külmumist mõjutab ka pudeli asetus

Kui pudel on külmkambris puutumatuna, võib külmumine viibida. Muutes aga vedeliku tasakaalu, näiteks pudelit liigutades või pudeli avades, võib jook külmuda väga kiiresti.Lisaks mõjutab temperatuuri ka külmkambris oleva jää hulk.

Viina külmumine ei mõjuta viina füüsikalisi ega keemilisi omadusi. Viin võib külmuda ja sulada mitmeid kordi, ilma, et selle kvaliteet muutuks.

Kuus fakti viina külmumisest

• 40%-se puhta viina jäätumise temperatuur on ~ - 22°C.
• Külmkambri temperatuur ei ole kõikides kambri punktides ühesugune.
• Kui pudel on külmkambris puutumatuna, võib külmumine viibida. Muutes aga vedeliku tasakaalu, näiteks pudelit liigutades või pudeli avades, võib jook külmuda väga kiiresti.
• Alkoholi jäätumisele aitab kaasa, nagu iga kristalliseerumise puhul, vedelikus olev ebapuhtus. Kristalliseerumine algab kergemini, kui vedelikus on näiteks suhkrukristall, tolmutera või pudeli pinnases olev väljaulatuv klaasiosa, mille ümber kiire kristalliseerumine algab.
• Viin võib külmuda ja sulada mitmeid kordi, kuid viina füüsikalised või keemilised omadused ei muutu.
• Vee-etanoolisegu (40%) ei paisu külmudes niipalju kui vesi. Seetõttu alkoholipudel külmudes sageli ei purune.