Lihavõtted - miks munad, pajutudud ja jänesed takkapihta?

Kuigi kevadine pajuurbade korjamine ja munade värvimine on levinud aastasadu, tekivad nii mõneski peres ikka raskused kas lastele või üksteisele selgitamisel, miks just need looduse sümbolid kristlike tähtapäevadega seostuvad.

Kõige täpsem aeg pajuurbadega oksi tuppa tuua oli eelmisel pühapäeval, sest siis oli palmipuudepüha. Palmipuudepüha on liikuv kristlik püha pühapäeval nädal enne esimest ülestõusmispüha. Pärast palmipuudepüha algab vaikne nädal, mis lõpeb ülestõusmispühadega. Piibli järgi on palmipuudepüha päev, kui Jeesus läks viimast korda Jeruusalemma ning inimesed tervitasid teda palmiokstega. Põhjamaades on selle pühaga seosas tava tuua kirikusse ja koju urbadega oksi, kuna siin palme ei kasva.

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk paasapühad ehk munadepühad on ka liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist.

Ülestõusmispühadega käib kaasas komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida. Munade värvimise taval või lihavõttejänesel ei ole kristlikku päritolu, vaid need seostuvad looduse tärkamise, uue elu, viljakuse ja sigimisega. Kristlased võtsid traditsioonid iidsematelt religioonidelt üle. Jänes oli juba Vana-Egiptuses viljakuse sümbol.
Munade värvimise komme on Eestis levinud möödunud sajandist ja populaarne tänapäevani.

Katoliku ja õigeusu kirikus lõppeb ülestõusmispühadega paast, siis võib taas liha süüa. Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid pikkus erineb. Eestis on riigipühad ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha.