Lucid Dreaming päästab õudusunenägudest
Uusimate teadusuuringute kohaselt on kirgas unenägu ehk teadvusel uni (inglise keeles lucid dream) osutunud efektiivseks teraapiliseks meetodiks inimestele, kes vaevlevad öiste õudusunenägude käes.
Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru ütleb, et lucid dreaming pole sugugi mingi eriline oskus – igaüks suudab seda pärast süstemaatilist treenimist teha. "Samuti pole kirgas unenägu mitte midagi müstilist – täiesti teaduslik fenomen."
Kirgas unenägu (lucid dream) on Aru sõnul unenägu, milles unenägija saab teadlikuks sellest, et ta magab. "Ja mis siis juhtub? „Siis on lusti laialt“ – unenägija saab ise oma unenäo kulgu kontrollida. Mul on endal olnud varem paar kirgast unenägu, kuid nüüd üritasin taastekkinud huvi tõttu neid uuesti endale tekitada – õnnestus! Ja paremini kui kunagi varem," jutustab Aru.
Kirkas unenäos saab inimene kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiliselt võimatud. Kirgas unenägu võib olla äärmiselt reaalne ja elav olenevalt inimese eneseteadvuse tasandist unenäo jooksul.
Lucid dreaming kui nidrajooga
Esimest korda mainiti kirkaid unenägusid 1968. aastal Celia Greeni teoses "Lucid Dreams". Green jõudis järeldusele, et lucid dreaming on üsna erinev tavalisest unenäost ja et see võib olla seotud REM (rapid eye movement) unetsükliga. 1980datel aastatel sai kirgas unenägemine ka teaduslikult kinnitust, et sellel on seost REM-unega. Kirka unenägemise juured ulatuvad budismini, kus selle nimi on nidra jooga ning mida praktiseerisid buda mungad.
Lucid dreaming võib olla ka peale lõbu kasulik. Sellest on saanud abi inimesed, kes näevad tihti õudusunenägusid. Hiljuti näitas Sussexi Ülikooli psühholoog Adhip Rawavarasemaid uuringuid analüüsides, et kirgaste unenägude nägemine leevendab öiseid luupainajaid ning ravib isegi posttraumaatilist stressi. Kogemuslikult näevad inimesed kirgaste unenägude ajal küll jätkuvalt unenägusid, kuid on sellest ise teadlikud.
Lucid dreaming on üks väga efektiivne õudusunenägude teraapia osa, kinnitab ka unenõustaja Kene Vernik. "Muidugi praktiseeritakse seda ka niisama lõbu pärast, kuid sellega tasuks olla ettevaatlik. Kui inimesel on soov aina enam oma unenägusid kontrollida, võib see viia psühholoogiliste probleemideni, lisaks võib see muuta loomulikku unetsüklit, mille tagajärjel me ei ole enam võimelised olulisi unefaase kätte saama, uni muutub liiga lühikeseks või pikaks jne. Sellega võiks tegeleda pigem arsti järelevalve all. Kuid tõepoolest, oma unenägusid on võimalik ise juhtida, kasutades lucid dreaming’u võtteid, millel on omad kindlad skeemid ja ajakavad," nendib ta.
Millest alustada?
Kes soovib lucid dreaminguga algust teha, peaks Aru sõnul mäletama vähemalt ühte unenägu öö jooksul. Vastasel juhul ei pruugi ta ju mäletada ka kirgast unenägu. Et end treenida unenägusid mäletama, võiks hakata pidama tavalist unenäopäevikut. "Kohe peale ärkamist pange väga täpselt ja üksikasjalikult oma nähtud uni päevikusse kirja ja nii igal hommikul. Lugege vahepeal oma päevikut ja proovige leida enda unemärke."
Huvilised kasutavad mitmeid erinevaid tehnikaid, et kirgast unenägu näha. Kõige soodsam aeg unenägude nägemiseks olevat nädalavahetuse hommikuti, aitab see, kui millalgi varahommikul korraks üles ärgata ja seejärel uuesti uinuda.
Kirka unenäoga on lihtsam algust teha, kui olete juba varem välja mõelnud, mida unes teha soovite — see võib olla midagi lihtsat nagu rannas jalutamine või pargis istumine. Meenutage seda endale päeva jooksul mitmel korral. Nii suurendate tõenäosust seda ka unes kogeda.
Unenägude meenutamine mängib kirgaste unenägude kogemises väga olulist rolli. Suurem osa inimesi unustab ärgates või hetkel pärast ärkamist kogu oma unenäo või mäletab sellest vaid ähmaselt midagi.
Jätkub ajakirjas...