Maale kolimine = talumajapidamine?
Miks arvatakse, et maal elamine eeldab kohe kanade, lehmade, lammaste ja muude elukate pidamist ja kindlasti kaugustesse ulatuvat kartulipõldu?
Aga just niimoodi läks minu soolaleivapeoga, kui üllatuslikult hakkasid sugulased ja tuttavad uude majapidamisse pakkuma kinke alates kutsikast lõpetades lambaga.
Korterist majja
Unistus päris omast majast on kindlasti paljudel ja kui hästi tahta, siis unistused ka täituvad. Minu unistuse täitumisega läks aega umbes kaks aastat, aga minu unistus ei hõlmanud kanu ja kartulimaad.
Tibi jaoks muidugi kõigi mugavustega äärelinna korterist metsa kolimine on tohutu kultuurišokk ja peale esimest kahte kuud sa tegelikult mõistad, et geelküüned ei ole elu ja prügi hakkad senisest rohkem sortima, et vähendada prügivedamiskordade arvu kuus. Hommikul ärgates ei saagi helistada kohe ühistu esimehele ja sõimata, et muru on jälle niitmata ja põlvini või lehed riisumata, seda kõike tuleb nüüd ise teha ja soovitavalt ilma geelküünteta.
Maal elamisega harjub väga kiiresti ja õhtused lounge´is vedelemised sõbrannadega asenduvad kiiresti muru niitmisega ja heki pügamisega ning seda üldsegi mitte vastumeelselt. Maale kolimine ei tähenda aga kindlasti mitte automaatselt talumajapidamist ja vaba maapinna olemasolul jõhkrat põllumajandust või loomakasvatust. Vahe korteril ja majal saab selgeks kiiresti.
Kanad ja kassipoeg? Tänan ei!
Olles siis sepbtembri algul oma kutse soolaleivapeole välja saatnud, hakkas aga sugulastelt robinal kõnesid tulema. Kellel oli pakkuda 10 vabapidamiseks kana, puhtatõuline küünikassi poeg ja segavereline lambakoer. Mõni arutles ka veel selle üle, palju mul oleks kevadeks seemnekartulit vaja.
Ei osanudki alguses kuidagi reageerida, kui et mõelda, kas tõesti peab võtma kanad ja tegema kaugustesse ulatuvad peenramaad? Kas maal elamine siis ainult seda tähendabki ja oma majas elamine seda eeldabki? Tegelikult siiski mitte, sest veendunult sekkusin vestlusesse ja keeldusin nii kanadest kui ka seemnekartulist, sest kanala asemele ehitan sauna ja kartulimaa katan sordimuruga, millel ennastunustavalt suvel päikest võtta.
Maal elamine ei tähenda agronoomseid kalduvusi, vaid võimalust elada suuremalt ja mugavamalt ning kindlasti stressivabamalt.