Madu, kes suudab hammustada ka suud avamata
Guinea ja Libeeria igihaljais džunglites on avastatud uus maoliik, kes suudab oma vastaseid mürgihammastega naksata ilma, et peaks selleks suudki avama.
Kuigi meie planeet vaagub väljasuremiskriisis ning loomaliike ja ökosüsteeme kaob üksteise järel, on loodusel ikka veel varuks kurioosumeid, mida inimesed veel avastanud pole ning nii saame aeg-ajalt ikka ja jälle rõõmu tunda põnevate ja vahel ka kõhedate uute liikide leidmisteadete üle.
Tegelikult pole ilma suu avamata hammustamine iseenesest uudne kunst, seda valdavad kõik pinnaserästikuliigid, kelle sekka ka uus avastatud maoliik kuulub. Nimelt on pinnaserästikuil pikad mürgihambad, mida nad saavad oma suunurkadest sisse ja välja tõmmata ning mis võimaldavad noil madudel ka külgsuunas salvata.
Kui nüüd liita selle oskusega ka nende madude võime üsna kaugele viskuda, siis saab kokku kombinatsiooni, millega isegi kogenud herpetoloogil võib parajalt tegemist tulla. Vähemalt sellise kogemuse osaliseks said Berliini Loodusmuuseumi spetsialistid, kes said omal nahal teada, et pinnaserästikut tuleb tõsta oskuslikult, lugupidavalt ja kindlakäeliselt.
Võib sõrmest ilma jääda
Kui teadlased uue pinnaserästikute pere liikmega esimest korda Libeerias kokku puutusid, siis proovisid nad tolle öise metsaasuka üleskorjamiseks kasutada teada-tuntud maopüüdja võtet ning haarata sõrmedega kinni mao kuklast. Selgus, et see ei olnud oivaline mõte. „Sellise peaasendi puhul üritas madu meid korduvalt salvata,” kirjutavad teadlased oma ülestähendusis.
„Ta kas proovis teda jälgivaist inimestest tasakesi eemalduda või siis hakkas järsult kerra tõmbuma ja lahti rulluma hüpates sageli pikki vahemaid, mis võrdusid puhuti tema enese kehapikkusega. See meenutas vägagi Lycophidionide sekka kuuluvaid huntmadusid.”
Loo lõpuks polnud keegi viga saanud, kuid isegi kui pinnaserästikul õnnestunuks tülitajaid salvata, poleks tema mürk neile õnneks surmav olnud. See muidugi ei tähenda, et pinnaserästiku hammustus ei oleks ohtlik, sest selle maoliigi mürk on potentsiaalselt tsütotoksiline ehk rakke kahjustav, tuues kaasa tohutu valu, paistetuse, villid ning vahel isegi arvestavad koekahjustused. Ilma kindlalttoimiva vastumürgita võib salvatasaanu isegi mõnest sõrmest ilma jääda.
Teadlased leidsid kaks samalaadset isendit veel ka Guinea kaguosast, keset banaani ja kohviistandusi. Leidude vahemaa oli umbkaudu 27 kilomeetrit. Kõigil kolmel maol olid saledad, lihtsa joonega kehad ja ümarad pead. Uus liik ristiti Atractaspis branchiks ehk Branch’i pinnaserästikuks ning sellest sai 21 teadaolev pinnaserästikute liik. Enamik pinnaserästikuid, nagu ka leitud uus liik, elavad Sahara taguses Aafrikas.
Jätkub ajakirjas...