Muutlik, aga mitte jahe kevad

Veebruari lõpust alates on Eestis olnud seaduspärasus, et kuu lõpus langeb tempe­ratuur alla normi, külmalaine jätkub järgmise kuu algul, aga mitte liiga kaua.

Nii märtsi kui ka aprilli lõpus algas uus jahe periood, mis taas järgmisele kuule üle kandus.
Samas on kuu alguse külmalained olnud lühemad, kui on ennustanud nii pika ilmaprognoosi veebiküljed kui ka mina ise. Kogu aeg olen jäänud liiga pessimistlikuks ja seda ka aprilli osas.
Eestis on küllalt palju inimesi, kelle arvates ka tänavune aprill oli liiga jahe. Nemad patsutaksid mulle õlale ja ütleksid: tubli, ennustasid õigesti! Aga kahjuks ei saa ma neid õnnitlusi vastu võtta, sest kui ennustasin, et saabuvad kuivad, aga külmad kõrgrõhkkonnad, siis pidasin silmas ca 7-10-kraadist päevasooja. Tegelikult oli seda palju rohkem, ehkki vähemalt poole naljakuust puhusid põhjakaarte tuuled.

Pooled päevad üle 10 kraadi on soe!
Milline on soe aprill? Selline, kus vähemalt pooled päevad on temperatuur üle +10, neist vähemalt viis päeva üle +15 ning viis või vähem päeva on sooja alla 5 plusskraadi. Tänavu said isegi Tallinnas kõik need kriteeriumid täidetud, rääkimata sisemaast, kus mõõdeti kõrgem keskmine temperatuur. Vähemalt ennustasin seda õigesti, et 15-kraadise ja soojema ilmaga periood tuleb ja ta tuligi viiendal viispäevakul 21.-25. aprillil. Lisaks olid enne seda soojad ka 11. ja 12. kuupäev.
Kuna 1. mail seda ilmalugu kirjutades on tööinimestel puhkepäev, ei ole ka Eesti Ilmateenistus veel kokkuvõtet aprillist teinud. Aga võrdleme Accuweatheri päevaseid temperatuure mullu ja tänavu. Eelmisel aastal oli Tallinna keskmine +7,9 ja ilmajaama andmetel aprill 0,9 kraadi keskmisest külmem. Tänavu saime Accuweatheri põhjal keskmiseks +11,0 ehk ümardatult kolm kraadi rohkem. Matemaatiline järeldus oleks, et tänavune aprill tuli kaks kraadi üle normi, aga muidugi öiste temperatuuride ja ka päevaste ilmamuutuste tõttu nii täpselt pakkuda ei saa. Aga üle normi oli kindlasti ja sademeid tunduvalt vähem, nagu ma õigesti ennustasin.

Lühike mälu
Aga ilma üle kurtjaid oli ikka ja nii on igal kevadel. Aprilli ja maiga ei ole paljud rahul, sest nad peavad neid kuid palju soojemaks, kui nad tegelikult vastavalt normile olema peavad ja lisaks on neil valed mälestused.
Ühe tuttava elukaaslane väitis, et tema sünnipäeval (20. aprill) on peaaegu alati olnud soojem kui tänavu (Tallinnas +13,3). Edastasin talle viimase viie aasta näidud sellest kuupäevast ja ühelgi korral ei olnud 13 kraadist soojem. Mees oli hämmingus, sest mäletas, et vähemalt kolm aastat tagasi oli soe. Kuid numbrid seda ei kinnitanud.
Nüüd lähen maikuu juurde, aga näide on sama. Umbes kümmekond aastat tagasi oli parajasti abiturientidel viimane koolipäev ja mu sõbranna ütles, et tema lõpetamise ajal oli palju ilusam ilm. Oot-oot, me lõpetasime ju samal aastal, mõtlesin selle peale. Millegipärast oli minu kooli lõpupäeval nii jahe, et ei kannatanud isegi triiksärgi väel väljas klassi lõpufotot teha.
Lugesin sõbrannale ette temperatuurid, mis olid meie lõpetamise ajal. Ükski päev polnud soojem kui +13. „Aga ma tõesti MÄLETAN, et oli ilus ilm!“ ütles ta. Ega ta ei valetanud, vaid lihtsalt MÄLETAS valesti.
Mälu on nii lühike, et ilm ununeb isegi aastaga. 2012. aasta mais, mis oli enam-vähem keskmine, käisime laenutamas välitelki. Mees, kes laenutuses töötas, arutles, et välitelgiga on praegu küll paha, sest „nii külma maikuud ta oma elus ei MÄLETAGI.“ Järgmisel aastal laenutasime samal ajal uuesti telki, aga 2013 oli soojem mai. Ütlesin mehele, et näe, tänavu on ikka parem ilm välitelgi jaoks. Ta vastas: „Pole see ilm midagi nii soe, igatahes eelmisel aastal oli parem!“ Nii et sama kuu, mis aasta tagasi oli „nii külm, et ei mäletagi“, osutus aasta hiljem soojaks…
Nii elavad need inimesed igal aastal üle pettunusse, sest nende meelest peaks aprillis olema juba 15 ja maikuus vähemalt 20 kraadi sooja. Ja nad mäletavad, et „vanasti“ nii oligi: „Kui olin noor, sai aprillikuus juba ujuda!“

Mais ootame kaht soojalainet
Seekord tuleb tunnistada, et kolm viimast maikuud (2020-2022) on tõesti olnud keskmisest jahedamad (aga mäletan ka külmemaid!) ja 2019. aastal oli vaid väga napilt normist soojem. Alles 2018 oli selline maikuu, mis jääb elu lõpuni meelde oma soojuse poolest, aga küllap ta teiste jaoks on etalon, et „niisugune peabki mai olema“. Tegelikult tuleb nii sooja maid ette vast kord poole sajandi jooksul.
Mis siis tänavu juhtub? Seis on sama nagu aprilli algul – külmalaine algas ja kui kaua kestab, pole teada. Ennustatakse, et vähemalt mai keskpaigani. Aga nii ennustati ka aprillis ja läks valesti. Juba 7. aprill oli parajalt soe (+14) ja 11. aprill juba väga soe (+18). Sealjuures tuli esimene soojem päev isegi kirdetuulega, kuid hiljem kõrgrõhkkonna asend muutus ja seda ei osanud minagi arvata.
Mida võiks üldse kindlalt arvata? Esiteks, et mai tuleb aprillist niiskem ja teiseks, et esimesel nädalal (1.-7. mai) me 15-kraadist sooja ei näe. Rohkem ei julgegi ennustada, aga intuitsioon ütleb, et tuleb midagi sarnast aprilliga – teisel dekaadil esimene ja natuke nõrgem soojalaine (päeval 16-20 kraadi) ning kolmanda dekaadi algul tugevam soojalaine 20-25 kraadiga. Kui nii läheb, peaks see kompenseerima esimese nädala jaheduse ja mai tuleks lähedane keskmisele.
Vihma ilmselt põllumehed juba ootavad, aga kardan, et 4.-5. maist läheb taas kuivaks. Lootust vihmale on peamiselt teise dekaadi lõpus (16.-20. mai) ja uuesti lehekuu viimastel päevadel. Ma ei usu, et kolmanda dekaadi soojaperiood püsima jääb ja maikuine 20-25 kraadi otse suveks üle läheb. Paar külmalainet on enne jaanipäeva veel tulemas.
Vaadake nüüd uuesti loo pealkirja: selline see tänavune kevad ja veel juuni esimene pool ongi.