Naine: Ämm suudles mu meest suule ja viskas mulle kalgi pilgu

16.02.2020 22:40
Kaidi Kiisel
Kommentaarid
3
Foto:

Mehe ema tegi noore ­pere elu põrguks, niiet pere oleks äärepealt ämma sekkumiste ­pärast lahkugi läinud.

Kui Elina (32) oma abikaasaga tutvus, oli ta alles keskkooli lõpetanud ning asus koos tulevase mehe Priiduga (33) õppima koos samale kursusele ülikoolis. "Alguses tundus imelik, et ta mind oma perele ei tahtnud tutvustada ja igal võimalusel seda vältis," meenutab Elina esimest paari paarina oldud aastat. "Kuid kui me veetsime juba viiendat aastat järjest vaid minu perega pühad, küsis mu isa lõpuks Priidult, millal nad tema vanematega kohtuvad."

Ämm tõrjus voodist eemale
Mõni nädal hiljem viiski Priit Elina oma vanemate koju. Priidu lapsepõlv oli olnud väga kindlustatud, ta vanemad elavad tunduvalt paremini, kui keskmine Eesti pere. Põlva külje all olev suur uhke talu on vaid jäemäe tipp. Neil on kinnisvara välismaal ning Priit pole elus millestki puudust pidanud tundma. "Kui me õue sõitsime, avas ta ema maja ukse," muljetab Elina. "Astusime Priiduga lävele ning ta ema naeratas suurelt ja soojalt oma pojale, kallistas teda ja tegi musi suule. See oli natuke ootamatu ja toonagi tundus väga imelik, kuid kuna ärevus oli ämma ja äia ees suur, ei pööranud ma sellele rohkem tähelepanu," meenutab Elina ning lisas, et ta langes aga äärmiselt jaheda vastuvõtu osaliseks. "Ämm vaatas mind pealaest jalatallani, pomises "No tere siis" või midagi sarnast ja juhatas oma poja tuppa. Mina jäin nagu opakas trepile seisma, kuid järgnesin lõpuks."
Õhtu möödus Elina sõnul suhteliselt viisakalt. Algselt tuntud jäisus oleks justkui kadunud või ta vähemalt ei märganud seda, kuna äi oli Elinaga väga sõbralik. Kui kell oli juba hiline, ei lubanud ämm meil enam Tallinnasse tagasi sõita, väites, et väljas on pime ja mingu me hommikul linna tagasi, et majas ruumi küllaga. Noored olid lõpuks nõus ja jäidki ämma ja äia pakutud öömaja ideega rahule. "Kui me Priiduga tema toa poole suundusime, et magama minna, tuli ta ema meiega kaasa. Ta tõi minu jaoks joogamati ja ühe teki, mis siis, et Priidu toas oli suur kaheinimese voodi. Ämm arvas, et tahab Priiduga natuke pikemalt juttu rääkida ja heitis tema kõrvale ise pikali. Mina läksin siis matile magama," meenutab Elina uskumatut olukorda.

Ootamatus sünnitustoas
Hommikul lahkusid noored varavalges, kuna Elina jaoks oli öö olnud kohutav ja paari tunni pärast vaja juba tööl olla. "Me vaidlesime terve tee Tallinnasse. Ma leidsin, et Priit peab oma emaga rääkima, et tema käitumine oli olnud kohatu. Priit aga ütles, et ta ema ongi selline omamoodi ja kuna ta on ainus laps, siis pidas seda kõike normaalseks." Peale seda külaskäiku ei viinud Priit Elinat nii pea enam oma vanemate juurde ja noorte elu läks peagi tagasi rööpasse.
Sügisel ootas noori ilus uudis. Elina ja Priit ootasid oma esimest beebit. "Kui Priit sellest oma emale rääkis, lõppes kõne karjumisega. Ta emale see idee kohe üldse ei meeldinud. Mina ei meeldinud." Mõne aja pärast olid taas pühad käes ja sel aastal sai lubatud ämma ja äia juurde minekut. Taaskord ootas meid trepil naeratav ämm, kes suhtus minusse kui tühja kohta. Seekord magas Priit põrandal. Samas möödusid pühad suht viisakalt. Elina sõnul valitses majas Priidu ema osas "pilt on, häält ei ole" olek.
Suvel, kui Elina rasedus oli juba nii kaugel, et beebi sündima hakkas, soovis ämm teada, millal noored haiglasse sünnitama lähevad. Ämma suhtes ettevaalik Elina aimas halba ja tal oli ka õigus. "Olin käpuli põrandal "täiskuu" sünnitustoa uksepoole paistmas ja üllatus-üllatus, kes tuppa sajab! Ämm! Mees muidugi oli väga rõõmus, kuna ta emal ju sünnituskogemus olemas..." kirjeldab Elina oma nördimust.
"Tol momendil ma taipasin, et me ei saa temast iial lahti ega oma elu rahus elada." Terve sünnituse elas ämm Elinal põhimõtteliselt "seljas", kritiseerides ta hingamist, kritiseerides, kuidas naine küll nii lodev ja nõrk on, et valusid ei talu ja miks ta küll nii kaua sünnitab." Mingi hetk saatis ämmaemand Priidu ema ukse taha ootama ja beebi sai rahus sündida.



Ämm osutus olema puruhull
Kuid ega sellega asi ei piirdunud. Tollest päevast alates elas Elina justkui ämma varjus. Ämm helistas, käskis, ütles ja teadis alati TÄPSELT mismoodi noored oma lapsi kasvatama peaks.
"Üks hetk tundsin, et mina enam ei jaksa," meenutab Elina, kes andis enne lapse esimest eluaastat mehele ultimaatumi – kas ema või naine.
"Kui ämm sellest kuulis, läks lahti tõeline kolmas maailmasõda. Ta ilmus meile ukse taha. Tagus ust, lendas sisse, räuskas. Lõpuks pidin politsei kutsuma. Korrakaitsjale läks ämm samuti kallale."
Priit läks oma emaga kaasa. Ema viidi psühhiaatriakliinikusse, kus ta vabanes 48 tundi hiljem. Talle määrati ravi.
"Kui ta oma tablette ilusti võtab, on meil kõik hästi. Ta ei hinga meile kuklasse, ei ületa isikliku ruumi piire, kuid kui rohud jäävad vahele, hakkab asi jälle imelikuks kiskuma," jutustab naine.
Priit ja Elina on siiani koos ja kasvatavad nüüdseks juba oma kahte sõstrasilmset tütart. "Ämmast hoiame eemale, mees vahel ikka käib tal lastega külas, aga mina püüan sinnaminekut iga hinna eest vältida."

Vaadatud 2321 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
veel üks

emanikkuja tuli kapist välja!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi