Naine sõbrannale: "Juba liiga paljud teavad, et sa petad oma meest!"

Armukest pidavat sõbratari hoiatama läinud naine sai teada jahmatava tõe teiste näiliselt heast abielust.

Liina ja Aivar olid väliselt igati harmoonilises abielus olnud üle 20 aasta, nende tütar käis ülikoolis ning poeg läks pärast ametikooli lõpetamist tööle. Marika tundis neid sellest ajast, kui temast ja Liinast said kolleegid ehk ligi 15 aastat. Nad olid peredena vastastikku külas käinud ja olid üksteise eluga üsna hästi kursis.

Otsustas sõbrannat hoiatada
Sellepärast oli Marika päris pettunud, kui sai teada, et Liinal on ühe nende töökaaslasega salasuhe. Algul arvas ta, et Liina vajas seiklust ja seejärel on jälle truu abikaasa, aga see suhe muudkui kestis. Marikal hakkas Aivarist kahju, et naine teda nii järjekindlalt petab. Pealegi levisid ka jutud aina enam ja Marika otsustas sõbrannat hoiatada, et juba liiga paljud teavad, et Liina petab oma meest ja on vaid aja küsimus, millal ka mees seda teada saab. Ja see teadmine võib ju Aivarile väga haiget teha.
„Ta teab, ma rääkisin talle üsna kohe,“ ütles Liina.
Marika jäi täiesti tummaks ja küsis siis hämmastusega: „Ja mis ta ütles?“
„Ta manitses mind, et ma avalikult selle mehega ei käiks ja teda kui abikaasat ei häbistaks, aga üldiselt ütles, et me pole enam koolilapsed, et sellise asja pärast tülli või veel enam, lahku läheks.“
Marika jäi uuesti tummaks. Kas tema mees ütleks ka talle, et me pole enam koolilapsed, kes petmise pärast tülli läheks?
Marika avaldas siis imestust, kuidas mees nii ükskõikne saab olla, kui muidu on neil ju nii tore abielu olnud.

Sõbranna pihib
„Seda ütled sina, et see on tore abielu olnud,“ ütles Liina nukralt. „Ma räägin sulle kohe sellest toredusest. Asi on selles, et Aivar pole mind kunagi armastanud. Mina aitasin ta jalule, kui tema suur armastus Kristi ta maha jättis ja soomlasega abiellus. Aivari hing oli nii haige, et ta oleks ennast sandiks või kodutuks või surnuks joonud.
Ma ei tea, kas Kristi üldse teda armastas. Võib-olla armastas, aga valis siiski soomlase ja tema raha. Või mina ka ei tea, mille ta valis, võib-olla ta siiski armastas ka seda soomlast. Aivar armastas igatahes Kristit väga ja ma olen seda kogu abielu aja tundnud. Selliste varemete peale tekkis meie suhe ja abielu. Muidugi, meil on olnud ilusaid hetki, eriti laste sünd. Ma lootsin, et Aivar saab sellest südamevalust üle, aga ta ei saanud.
Eriti masendav oli see aeg, kui Kristi ja see soomlane lahku läksid ja Kristi tuli oma lapsega Eestisse tagasi. Aivar hakkas tal järjekindlalt kosjas käima, nii et kaotas igasuguse reaalsustaju.
Ta oli ju ikkagi abielus ja kahe lapse isa. Ma ütlesin talle seda. Ta palus vabandust ning kinnitas, et ei jäta meid hätta, kuigi võib-olla ei ela enam meiega koos. Ma ei tea, mida Kristi talle rääkis. Ma kuulsin juhuslikult pealt paari tema kõnet Kristile. See oli hale armastuse mangumine ja seda oli piinlik kuulata. Küllap mingil ajal Kristi viskas ta lihtsalt välja, sest ta leidis endale uue rikka austaja.
Aivar oli jälle õnnetust armastusest kokku varisemas ja jälle mina aitasin tal uuesti jalule tõusta.
Mõned tema kõrvalehüpped, mille kohta ma olen teada saanud, on tühiasi selle kõrval, kui su mehe hing igatseb teise naise järele.
Ma nägin lähedalt, kui meeletult armunud võib mees olla, aga kahjuks polnud mu mees minusse armunud. Vaat selline ilus abielu on meil olnud ja sellepärast ei ole ta ka vihane, et mul on salaja inimene, kellelt ma saan ka armastust tunda.“