Naise jõle vale uinutas lolli kohtuniku

Jaaniaeg on ikka on ­olnud üks müstilisemaid aegu, nauditakse suveöövalgust, hüpatakse üle lõkke ja otsitakse sõnajalaõit.

Aga võib juhtuda ka nii, et kõik läheb hoopis müstiliselt nihu, kui seda va õit vale inimesega „otsima“ juhtutakse.
Ja just nõnda läkski aastatagusel jaaniajal,  mistõttu asjaosalistest vähemasti meespool terve aasta tagantjärgi mõrusid vilju mäluma pidi. „Kurrrradi naised,“ laulaks selle peale Jörpa.
Niisiis põristas Kuldar (45) kenal jaaniõhtul oma tsikli seljas naaberasulasse kaema, kas seal jaanikut peetakse. Jättis oma raudruuna kõrtsi ette ja asus maad kuulama. Ent seekord tulukest kuskilt ei paistnud, olid vaid mõned kõrtsikülastajad, kellega pisut juttu puhuti ja kesvamärga mekiti. Et hing aga ihkas ikkagi jaanitule manu, helistas Kuldar sõbrale, et too talle järele tuleks, kuna ise enam õllekese libistamise tõttu edasi vurada ei saanud.  Sõbrapoiss tuligi ning mindi  kaugemaid jaanikuid väisama.
Lõbutsetud sai siin ja seal varavalgeni, siis vesteldi veel sõbra man, kus Kuldar mõneks tunniks ka silma looja lasi.
Keskpäeva paiku oli aeg sealmaal, et vaja minna koju kasvuhoones kurke-tomateid ja aiamaal muid juurikaid kastma ning kasse söötma. Kuna sõber oli kogu öö vältel olnud kaine juht, ei tekkinud kojusaamisega probleeme. Kui Kuldar oli koduõuel tunnikese toimetanud, juhtusid mööda sõitma semud-tsiklivennad ja andsid teada, et Kuldari motikas on kõrtsu juures, aga peegel küljest ära. See teave tegi tsikliomaniku mõistagi murelikuks ja ta kibeles asja uurima, et mis ja miks. Minna oli poolteist kilomeetrit, aga kuna ta öösel manustatud kangestatud rüüpe tõttu end sõidukõlbulikuks ei söandanud tunnistada, jättis auto hoovil puutumata ja hakkas kärmelt jala astuma.

Hakkab jälle pihta
Kohale jõudes selgus, et peegel oli sealsamas tsikli kõrval maas, lenksude hargivahe justkui pisut rivist väljas, aga rohkem kahjustusi ta ei märganud. Ent päris kindlasti oli keegi sõiduriista kümmekond meetrit edasi veeretanud. Sel ajal, kui ta toda müsteeriumit lahendada püüdis, et kes ja miks seda nihutada võis, ilmus kui maa alt tema kõrvale Shirly (21).
Tüdrukut Kuldar põgusalt tundis, kuna kümmekond aastat tagasi semmis ta piiga õega, aga tol ajal oli Shirly alles plikake. Mõni kuu tagasi oli olnud veel üks kokkupuude, mis aga ei olnud jätnud head maiku – Kuldar oli kord hääletava Shirly auto peale korjanud ja too oli hakanud kauplema, et kuna tahab autojuhilube tegema hakata, võiks mees hakata talle sõiduõpetajaks. Kuldarile aga see plaan ei sobinud.
Ja nüüd siis hakkas tšikk peale ajama, et Kuldar sõidutaks ta tsikliga kümne kildi kaugusele, tal olevat väga kiire. Kuldar keeldus, kuna tal polnud vähimatki soovi seda teha, lisaks tundis ta väga selgelt, et ta pole veel päris kaine. Ütles seda ka Shirlyle, kui aga naishing oma kauplemist ei kavatsenudki lõpetada, saatis ta tüütu lunija lõpuks „pikalt“.
Mõneks ajaks kaduski saadetu silmapiirilt, aga oli varsti tagasi ja veerand tundi hiljem saabus kohale politsei, kelle Shirly olevat kutsunud väitega, et kõrtsi ees on purjus Kuldar oma tsikliga. Algatu­seks pandi mees puhuma ja nagu arvata, puhuski suts alla promilli välja. Ja selgitas ta olukorda, kuis selgitas, et ta ei eitagi oma joovet, aga no sõitnud ei ole, lõpptulemusena sõidutati mõlemad jaoskonda ütlusi andma.

Kes keda ehk kus on tõde?
Ja Shirly nägemus asjast kõlas siis järgmiselt, et tema tulnud jalgsi mööda teed, kui kõrvale sõitis tsikliga Kuldar, kes kutsunud teda peale, et pakub küüti. Tüdruk aga keeldunud, et pole vaja, ta saab hääletades ka, koos tehtud küll üks sigaret, aga siis astunud Shirly edasi. Kuldar aga sõitnud kilomeetrit poolteist tema kõrval, samal kiirusel, kui tüdruk kõndis. Ja siis kõrtsi juures saanud „jälitataval“ mõõt täis ning ta kutsunud politsei, et inimene on purjus ja sõidab tsikliga. Kusjuures ta tunnistas, et polevat ise aru saanudki, et Kuldar purjus on, aga mees olevat talle ise seda ju öelnud. Kogu selline asjade käik oli Kuldari jaoks pehmelt öeldes ulme, aga politseile piisas sellest, et nende kohale jõudes oli sündmuskohal tsikkel, mille rehvidel suht värsked kruusajäljed  ja sealsamas joobetunnustega tsikliomanik, hoolimata sellest, et sõitmist ei fikseeritud.
Rääkisid pooled kohtuski mõlemad oma versiooni. Tüdrukul oli uudisena lisada veel ka asjaolu, et Kuldar on talle vahepeal mitu korda helistanud ja käskinud ütlused tagasi võtta. Kuldar ühenduse võtmist ei eitanudki, aga tema sõnul helistamist alustas just nimelt naispool. Ja skeem oli selline, et korduvalt helistati ilma numbrita, midagi ei räägitud ja siis mõne minuti pärast helistas Shirly oma numbrilt, küsides, kas Kuldarile on tundmatutelt numbritelt helistatud. Ja oma sõnul ei teinud Kuldar telefonitsi mingit juttu ütlustest taganemise kohta, vaid soovis selgitust, miks Shirly talle sellise jama korraldas ja miks ta politseile lausvaletab, aga mingit mõistlikku vastust ei saanud.
Prokurör pidas Shirly ütlusi usaldusväärseteks ja seadis hoopis hulgaliselt Kuldariga seonduvaid asjaolusid kahtluse alla. Näiteks ei pidanud ta tõeseks Kuldari vahepealset koduskäimist, kuivõrd Kuldar kodus väidetavalt nendesamade tsiklisti riietega aiatöid tegi, ehkki Kuldar seletas, et nahkriided ei karda vett.
Tähelepanu ei väärinud seegi, et Shirlyl on varem olnud paar väärteokaristust just nimelt politseile valeväljakutsete tegemise eest ja, ehkki trahvid tasutud, fakt jääb faktiks. Prokurör jäi lõpuni endale kindlaks ja ka kohus oli seda meelt, et kõnealune tegu on toime pandud ning alkoholijoobes mootorratta juhtimise eest määrati Kuldarile karistuseks pool aastat vangistust tingimisi, lisakaristusena tehti mees neljaks kuuks jalameheks.