Naise mure: mees jäi pensionile ja hakkas jooma

Viimastel nädalatel on palju juttu olnud noortekampadest ja sellest, et kampa kuuluvate noorte vanemad ei saa sageli oma lastega hakkama ja paluvad ka ise abi.

Ainsad, kes abi ei vaja, on kambaliikmed ise. 35 aastat abielus olnud Leenu rääkis oma sõbrannale, et temal on samasugune lugu mehega – kasvata teda, kuidas tahad, ta lihtsalt ei kuula.
Ei, Leenu ei taha oma pensionile jäänud meest Andrest enam paremaks ega targemaks inimeseks koolitada. Andresega juhtus niisugune lugu, et kohe pärast pensionile jäämist hakkas ta jooma.

Autoga õlle järele
Leenu mõistab, et mees ei osanud paneelmaja korteris oma vabade päevadega muud peale hakata kui hommikust saati napsitada, aga mingi piir võiks olla.
Loomulikult võtab Leenu oma mehe joomise pidevalt jutuks, mille peale Andres ikka imestab, et naine tahab nii tühisest asjast rääkida – vaba mees vabal maal, teeb, mis tahab ja ega ta siis kogu aeg purjus ole.Leenu on lootnud, et Andrese alkoholitarvitamine jääb mingile mõistlikule tasemele pidama ja tuleb ka pause, aga mees on aina tihedamini lausa kontaktivõimetu, kui Leenu koju jõuab.
Siis ühel päeval sai Andresel keset päeva kodus õlu otsa, ta hakkas autoga poodi minema ning tagurdas naabri autole sisse. Kuna naaber nägi, et tagurdaja on nähtavalt purjus, kutsus ta politsei. Andresel võeti load ära ja kuna Leenu autoga ei sõida, otsustasid nad auto maha müüa. Kui see raha oli käes, pidas Andres üksi maha nädalase peo, mille kestel oli iga päev hommikust õhtuni purjus. Selle pika peo lõpus hakkas Andres jalgrattaga poodi õlle järele minema, sõitis ees pidurdanud autole tagant sisse ning kukkus pea üleni veriseks ja käeluu katki. Pärast lahases käega haiglast tulekut lubas ta kaineks hakata, ometi pidas pausi vaid pool nädalat ja hakkas siis kurvastusest jooma.

Põhjuse leiab ikka
Kõik korterikulud on jäänud justkui enesestmõistetavalt Leenu õlule, aga ta teenib normaalselt ega tee sellest probleemi. See ongi väike probleem mehe alkoholismiga võrreldes. Kõige suurem probleem on see, et Andres justkui ei saa üldse aru, et ta elu on väga palju muutunud võrreldes selle ajaga, kui ta veel tööl käis.
Mingil ajal avastas Leenu masendusega, et Andres trimpab juba iga päev ja jääb õhtul varakult diivanile magama. Vahel ärkas ta öösel üles ja jõi peale, kuni uuesti magama jäi.
Leenu on sageli palunud Andrest, et ta vähemalt pooltel päevadelgi kaine oleks. Ülejäänutel joogu end kas või hommikul kohe purju. Andres on lubanud, aga leiab ikka igasugu põhjendusi, miks ta iga päev “mõne õlle” võtab. Näiteks sageli teeb mõne tuttava telefonikõne tal “hinge täis”.

Külla minna ei saa
Kaine on Andres tegelikult ainult nii kaua, kuni tal on halb olla. Õnneks vähemalt peaparandaja ta ei ole, et hommikul pohmakaga kohe peale hakkkaks võtma. Ta peab ikka enne ära taastuma ja siis teeb alles uue päeva esimese õlle lahti.
Samas, kui Andres on kaine, oli ta Leenu meelest täitsa talutav nimene. Ta loeb nii meediat kui ka raamatuid ja on huvitav vestluskaaslane. Tõsi, uut infot tuleb peale juba palju harvemini kui varem, sest lugemiseks ja inimestega suhtlemiseks jääb aina vähem aega.
Andres on kogu selle joodikuelu juures endiselt täiesti muretu. Tahab, joob end keset päeva täis ja magab diivanil. Leenul on tuttavate ees ikka piinlik, kui mees end seltskonnas kiiresti täiesti purju joob. Ainus lohutus asja juures oli see, et mees ei muutu kurjaks ega nori kellegagi tüli. Aga Leenu üritab igasuguseid külakäike nüüd pigem vältida. Ja ka neil ei käi enam keegi külas.
Andrese õlled lähevad kangemaks ja odavamaks ning joomise lõpetamise plaane tal ei ole. Ta ei taha midagi kuulda lahutusest ega korteri müümisest. Ka Leenu on hakanud mõtlema, et kui ta nüüd mehe maha jätab, joob Andres ennast päris põhja ja siis piinab Leenut süütunne elu lõpuni.