Vana elumees kurdab: tänapäeva naised annavad liiga kergelt kätte!

„Riietest sõltub, millised naised täna õhtul külge löövad, aga maha joostakse ikka,” paljastab elumees Ain põneva tarkuse. 

Ain on tore sell – vanust veidie alla 50, pagasiks edukas ettevõtluskarjäär, mustmiljon anekdooti ja sõbralik olemine. Naised meeldivad Ainile kõvasti ja pärast seda, kui ta oma lukaaslasest lahku läks, meeldivad talle eelkõige kohustustevabad suhted.
„Eks ma olen loomult jahimees, aga relvad ei meeldi ja tappa ei taha ma kedagi. Aga naisi kütin ma hea meelega,” muigab mees.
Kena kõik, aga viimastel aastatel on Ain täheldanud, et naisteküttimine enam ei õnnestu: jahimehest on saanud jahiobjekt.

Ettevaatust – lendforellid!
„See, et naised vaevuvad mind taga ajama, tegi mind esimese hooga kangesti uhkeks,” meenutab mees. „Noh, et olen ikka väga kõva mees, eks ole... Aga siis hakkasin olukordi analüüsima ja siis tundus mulle, et minu kui päris minuga on sellistel olukordadel piinlikult vähe pistmist,” tegi Ain kummalise avastuse.
Mees tunnistab, et püüdis ennast nii-öelda kõrvalt vaadata. „Minu tugev külg on kahtlemata see, et oskan firmat juhtida ja oma töötajatel lasta võimalikult head palka teenida. Müügifirmas saab ju igaüks vastavalt isiklikule panusele, tööandja roll on head tingimused luua. Aga see ei saa baaris või ööklubis parimagi tahtmise juures naisi pöördesse ajada! Tugev külg on ka see, et ma olen küllalt haritud ja sõbrad ütlevad, et mul on kvaliteetne hülgemöla – aga sellegi hindamine nõuaks veidi pikemat suhtlust. Välimus, millega juhuslikke naisi võluda, on mul aga mõnevõrra alla keskmist – pikkust napib, kaalu aga on heldelt antud. Nii et kui ma ise oleksin pikk ja kaunis beibe, siis oleks päris suur ime, kui ma enda- taolise mehega käima satuksin,” võtab Ain asja kokku.
Ja ometi – ühel ja teisel õhtul on Ain ühe ja teise daami poolt lausa pikali joostud. „See ei ole kalapüük forellikasvanduses! See on pigem selline olukord, et sa vaatad tiiki, kui sealt kargab forell välja, ja kukub sind taga ajama!” märgib mees.

Katse odavamate rõivastega
Mees rääkisprobleemist oma heale sõbratarile, kes on ise lesbi ja kelle naistesse suhtumist ja vastavat tarkus Ain sellepärast usaldab. Too arvas, et Ain mõjub väljas käies naistele oma keskmisest kallima rõivastuse, heade kaubamärkide, elu peremehe staatusele viitava hoiaku ning kenade kuld- ja plaatinakaartidega, mille abil ta näiteks kõrtsis või klubis leti ees maksab.
See mõttekäik tundus loogiline, aga üpris ebameeldiv. Igatahes otsustas elumees järgmisel laupäeval kõrtsirallile minnes panna end riidesse nii, nagu oleks ta mitu kraadi vaesem härrake. „Ekstra käisin Keskturult läbi ja ostsin 20-eurosed teksapüksid ja kolme euro eest särgi,” jutustab kõrtsiline humoorikalt. „Mis seal lõppeks vahet, mina olen ju ikka mina!”

Vahe aga olu siiski tunda. Missimõõtu kaunitarid justkui ei märganudki Aini, küll aga naeratas talle mitu veidi vanemat ja nähtavalt elust väsinumat naist. Üks neist jõudis oma klaasiga ka kiiresti Aini juurde istuma.
„Õhtu lõppes hommikukohviga,” nendib Ain. „Ma ei saanudki aru, kas see naine oleks äkki tahtnud minuga rohkem suhelda või mis... Oma numbri ta jättis igatahes, aga ma ei tea, kas viisakusest või sellepärast, et tõesti võiks edasi suhelda...”
Aga kokkuvõttes oli olukord ikka selline, et Ain kohtus tiigi ääres lendava forelliga. „Karta on, et tänapäeval annavad naised liiga kergelt kätte,” mõtiskleb mees. „Mitte et see halb oleks või midagi, aga meeste jahirõõmust pole siin enam juttugi...”