Pagulased Eestis: kõik ei põgene

Pagulasküsimus Eestis ja Soomes on täiesti erinev, kirjutab Tuglas-seura lehel Sakari Neuvonen. Ta jätkab arvudega. Kõige rohkem varjupaigataotlusi, kokku 32 477 esitati Soomes 2015. aastal. 77 % saabujatest olid mehed. Tulijaid oli Iraagist (63 %), Afganistanist (16%) ja Somaaliast (6 %). Eelmisel aastal esitati varjupaigataotlusi 5657.

2015. aastal taotles Eestis varjupaika 231 inimest. Kõige suuremad rahvusrühmad on aastate jooksul olnud ukrainlased, venelased ja grusiinid. Praegu on on Eestis 120 kvoodipagulast. Neist sada on pärit Süüriast.
Autor kirjutab, et tema on praegu kahe perekonna ehk seitsme pagulase tugiisik ning toob ära mõned seigad nende perekondade kohta. (Teksti tõlkis eesti keelde Järvi Lipasti.)
Üks pere on enam kui pool aastat tagasi Süüriast tulnud arst ja tema naine ning nende Kreeka pagulaslaagris sündinud mõne kuu vanune tütar. Arstil oli Aleppos oma korter ja ta näitas pilti hävinud korterist.
Autor kirjutab: „Arst õpib usinasti eesti keelt, tal on eesmärk võimalikult kiiresti tööle saada. Ta on poole aastaga jõudnud niikaugele, et sõnumeid vahetades kasutame eesti keelt. ”Iga päev ma õpin, aga ma ei oska rääkida vabalt… ma ei räägi kellegagi.” Mina araabia keeles sellega hakkama ei saaks.
Üks pere oli olnud paar ööd Annelinna üürikorteris, kui naaber kutsus politsei, sest korterist tuli suitsuhaisu. Politsei oli rusikaga vastu ust prõmminud. Lapsed olid paanikas. Nad olid kindlad, et isa viiakse jälle ära, nagu Süürias oli juhtunud.
Hommikul läksime tõlgiga kohale, kaasa tuli ka välismaalastega tegelev konstaabel. Ta rahustas peret, et kuigi politsei kasutabki sellist koputamisviisi, ei vii Eesti politsei kedagi niimoodi kodust ära. Sõnum jõudis tõepoolest kohale, see pere enam toas ei suitseta.“
Autor kirjutab ka sellest, kuidas pere käis endale poes kasutatud külmkappi otsimas ja kui ühte
kappi väikseks pidas, imestas müüja, kui suur peab siis olema külmkapp, mille Eesti maksumaksja täis ostab.